Kohtujuristide palkamine on kiirendanud menetlusprotsessi
Kohtujuristide palkamise projekt on märgatavalt suurendanud kohtute menetluskiirust, samas lahendite kvaliteet pole kannatanud, selgitas Harju maakohtu statistikat analüüsinud justiitsministeerium.
Justiitsministeeriumi õigusloome ja arenduse talituse nõuniku Rasmus Karja sõnul käivitus tõhusama õigusemõistmise projekti esimene etapp 2013. aastal, kui justiitsministeerium sõlmis tulemuslepingu Harju maakohtuga. “Projekti eesmärk oli läbi kohtujuristide palkamise toetada kohtunike tööd ja seeläbi vähendada menetlusaegu,” selgitas Karja.
Kohtujuristide rakendamist katsetati esmalt Harju maakohtus, mis menetleb pea poole kõigist Eesti kohtuasjadest.
Tulemustest selgub, et menetluskiirus kasvas kohtujuristide kaasamisega märgatavalt. Kui näiteks 2012. aastal oli Harju maakohtus üldmenetluse keskmine kestvus 190 päeva, siis mullu vaid 124 päeva. Tsiviilmenetluses oli 2012. aastal menetlusaeg keskmiselt 163 päeva, mullu aga 43. Kui 2012. aastal oli Harju maakohtus olnud juba üle kolme aasta menetluses 16 kriminaalasja, siis mullu nii pikalt veninud kaasuseid polnudki. Tsiviilasjades oli üle kolmeaastase menetlusajaga kaasuseid 2012. aastal 119, mull aga vaid 24.
Ühtlasi selgus, et kohtumenetluse kiirus lahendite kvaliteeti alla ei toonud.
Karja selgitas, et antud statistikas ei kajastu siiski kaasused, mille menetlemine venib näiteks süüaluse tagaotsimise tõttu ehk kohtust mitteoleneval põhjusel.
Harju maakohtule eraldas riik tõhusama õigusemõistmise projekti raames alates 2013. aastast täiendavaid vahendeid 1,6 miljonit eurot. Mullu liitusid projektiga ka Tartu kohtud ning tänavu lisanduvad kõik Eesti esimese ja teise astme kohtud. Sellel aastal on projekti eelarve 1,8 miljonit, järgmisel aastal aga 2,4 miljonit.
“Eesmärk on saada igale kohtunikule oma kohtujurist,” ütles Karja, lisades, et möödunud aasta lõpu seisuga oli ametis 63 kohtujuristi.
Harju maakohtu juhi Helve Särgava sõnul on kohtujurist kohtunikule tõhusaks abiks. “Loomulikult langetab kõik kohtuotsused ikka kohtunik, kuid kohtujurist saab näiteks otsida konkreetse kaasusega seotud riigikohtu lahendeid, koostada lahendite projekte ja teha palju muud. Pole vähetähtis, et kohtunikul on nüüd vaidluskaaslane, kellega kaasuseid arutada,” rääkis Särgava, kelle kinnitusel aitab kohtujurist tuua lahenditesse kvaliteeti juurde.
Eesti kohtutes oli tsiviilasjades keskmine menetlusaeg 2012. aastal 201, 2013. aastal 160 ja mullu 132 päeva. Kriminaalasjade üldmenetlused vältasid kohtutes 2012. aastal keskmiselt 216, 2013. aastal 178 ja mullu 141 päeva. Väärteoasjade keskmine menetlusaeg oli 2012. aastal 53, 2013. aastal 48 ja mullu 51 päeva.
