Kõige paremini on biojäätmete liigiti kogumisega kaasa tulnud Saare- ja Harjumaa majapidamised
2023. aasta kolmanda kvartali Eesti Keskkonnateenuste (EKT) statistika kohaselt on biojäätmete liigiti kogumine kõikides EKT teeninduspiirkondades kasvutrendis. Kõige hoolsamini kogutakse biojäätmeid Saare- ja Harjumaal, kus liigiti kogutud biojäätmete osakaal moodustab olmejäätmetest vastavalt 15% ja 14%.
Ehkki biojäätmeid saaks koguda kaks korda enam – üleriigilise sortimisuuringu järgi on Eesti kodudes tekkivatest jäätmetest biojäätmeid umbes kolmandik –, on AS Eesti Keskkonnateenused juhatuse liikme Bruno Tammaru sõnul Saare- ja Harjumaa teistele suureks eeskujuks.
Kolmandiku segaolmejäätmetest moodustavad biojäätmed, mis on aga kõik võimalik liigiti koguda ja seeläbi väärtusliku ressursina ringlusesse võtta kas gaasi tootes või ka kompostides. Bruno Tammaru sõnul on kõigis Eesti Keskkonnateenuste poolt opereeritavates maakondades võrreldes käesoleva aasta algusega märgata biojäätmete liigiti kogumises kasvu, ent osa omavalitsusi on olnud jäätmekorralduses aktiivsemad ja see kajastub selgelt ka liigiti kogutud biojäätmete osakaalus.
„Üleriigiline kasvutrend näitab, et jäätmeid on võimalik liigiti koguda mistahes Eesti otsas. Saare- ja Harjumaa on teistest märgatavalt eest ära läinud ning tõestavad, et liigiti kogumises on võimalik saavutada väga hea tulemus, kui anda inimestele selleks võimalus. Samuti on oluline selgitada, miks see on oluline. Aga kui on olemas võimalus, siis inimesed ka hea meelega teevad seda,“ sõnas Tammaru.
„EKT andmed näitavad, et Eestit tervikuna vaadates on kõige moodsamad Harju- ja Saaremaa, kus on liigiti kogutud biojäätmete osakaal olmejäätmetest suurim – vastavalt 15% ja 14%. „Edetabelis“ järgmistel omavalitsustel on sama näitaja Tartumaal 10% ja Pärnumaal 8% juures. Sabassörkijatel on liigiti kogutud biojäätmete osakaal olmejäätmetest aga vaid 3% juures – nii Raplamaal, Jõgevamaal, Lääne-Virumaal kui Läänemaal püsivad biojäätmete kogumise numbrid väga madalad, 3% juures,“ sõnas Tammaru ning lisas, et kogemus näitab, et suureks tõukejõuks elanike harjumuste muutmisel on ikkagi kohalik omavalitsus, kes hankega saab inimesi suunata.
Saare- ja Harjumaa on Tammaru sõnul olnud teistest edukamad, kuna seal on kohalikud omavalitsused olnud aktiivsed nii jäätmeveo korralduses kui mõtteviisi juurutamisel ja teadlikkuse tõstmisel, et biojäätmed on väärtuslik ressurss.
Tallinn ja Harjumaa
Tallinna linnaosad on Tammaru sõnul teinud tervikuna biojäätmete kogumises hea kasvu eesotsas Piritaga, kus biojäätmete liigiti kogumise kasv on aasta algusega võrreldes pea neljakordne. „Kui aga vaadata liigiti kogutud biojäätmete osakaalu olmejäätmetest, on kõige hoolsamad kogujad Haabersti ja Kristiine elanikud, kus biojäätmete liigiti kogumise protsendid on vastavalt 20% ning 18% olmejäätmetest.
„Kui veel aasta alguses tegid Musta- ja Lasnamäe Põhja-Tallinnale kui nn ökolinnaosale biojäätmete liigiti kogumises silmad ette, on septembri järgselt seis vastupidine ning Põhja-Tallinnas on liigiti kogutavate biojäätmete osakaal olmejäätmetest 15% võrreldes Lasnamäe 14% ja Mustamäe 13%,“ kirjeldab Bruno Tammaru Tallinnas muutunud jõujooni.
Harjumaa omavalitsusest joonistub Tammaru sõnul positiivselt välja Jõelähtme vald, kus liigiti kogutavate biojäätmete osakaal olmejäätmetest on lausa 36%. „Ehkki seda kõrget numbrit mõjutavad ka piirkonnas tegutsevad puuviljade hulgilaod, on seal ka elanikelt kogutud biojäätmete kogus hüppeliselt tõusnud tänu omavalitsuse jõulistele sammudele. Hoolsamat biojäätemete liigiti kogumist näitavad Harjumaa omavalitsustest ka Kiili vald ja Maardu linn, kus kogutakse olmejäätmetest liigiti vastavalt 17% ja 12%,“ toob Tammaru välja edasijõudnumaid omavalitsusi.
Liigiti kogutud biojäätmetest saab kodumaine biogaas
Majapidamistes liigiti kogutud biojäätmed muudetakse Maardusse rajatud Ecobio biogaasitehas kodumaiseks gaasiks, millega saab sõita terve hulk Tallinna linnaliinibusse. Kõrvalsaadusena valmib samas tehases ka põllumajanduses kasutatav sertifitseeritud väetis.
10 kg köögijäätmetest saab toota kuupmeetri biometaani, mis on võrdne liitri bensiiniga. Maardu biogaasitehas suudab aastas käidelda umbes 20 000 tonni biolagunevaid jäätmeid, ent kuna biojäätmete liigiti kogumine ei ole inimestel veel kinnistunud harjumus, tulevad hetkel Maardusse biojäätmeid üle Eesti. Maardu tehasesse jõuavad biolagunevaid jäätmeid järgmistest piirkondadest: Harjumaa, Tartu linn ja maakond, Viljandi linn ja maakond, Raplamaa, Võru linn ja maakond, Põlvamaa, Läänemaa, Pärnumaa, Jõgevamaa, Lääne-Virumaa, Saaremaa, Järvamaa.
„Õnneks näeme praegu iga kuuga järjest kasvavat liigiti kogutud biojäätmete kogust ning september tõi meie poolt teenindavates piirkondades rekordilise 1693 tonni liigiti kogutud biojäätmeid. Uuest aastast, kui jäätmeseadus kõiki omavalitsusi kohustab, tuleb biojäätmete liigiti kogumises üleriigiliselt tõenäoliselt veel suurem hüpe,“ prognoosib Tammaru.
Jäätmete ringlussevõtu sihttasemete saavutamiseks on kõige olulisem olmejäätmetest just biojäätmete eraldi kogumine, kuna need moodustavad kõige suurema osa kodustest olmejäätmete tekkest. Samuti on biojäätmete ringlussevõtmine lihtne ning Eestis teostatav ja Eestile otseselt kasu toov, sest kõik biojäätmetest ringlusse võetav kompost, põlluväetis ja biometaan jäävad Eestisse. Lisaks on väga oluline pakendijäätmete liigiti kogumine, et võtta materjalina ringlusesse pakendeid nii palju kui tänaste tehnoloogiatega võimalik.
