Alanud on rahvahääletus, millise puu saadab Eesti Euroopa aasta puu 2023 konkursile – on selleks setode matusekombestikuga seotud Verhuulitsa lautsipettäi, Abruka saare liigirikkuse tunnistaja Lippmaa pärn või suure kultuuriloolise pagasiga Reigi punane pöök Hiiumaal.
Kolm väärikat kandidaati valis välja eelžürii koosseisus Hendrik Relve, Heiki Hanso ja Mart Erik. Euroopa aasta puu konkursi eesmärk on esile tõsta puid, kel on täita tähtis roll kultuuripärandi kandja ja kogukonna ühendajana. Rohkem kui valitud puude suurus, vanus või ilu on fookuses emotsionaalne side, mis inimesi selle puuga seob – puuga seotud huvitavad lood ja seosed inimestega.
Allpool on iga puu kohta täpsem kirjeldus, oma hääle saab anda 9. novembrini Maalehe veebis siin. Enim hääli saanud puu hakkab Eestit esindama Euroopa aasta puu 2023 võistlusel.
Värskas kasvav Verhuulitsa lautsipettäi on setode pühapuu, mis seotud vana matusekombestikuga. Teel külast kirikusse peatus surnuvoor puu juures. Seal löödi vastu männi tüve puruks kauss, mille sees oli olnud surnu pesemise vesi. Samuti põletati seal õled, millele koolnu oli asetatud, kui teda puust lavatsil ehk lautsil oli pestud.
Umbes 350 aastane männivana haruneb võrdlemisi maapinna lähedalt neljaks, pärimus räägib, et see tuleb sellest, et neli kasvama pandud mändi on aja jooksul üheks kokku põimunud.
Abruka saarel kasvav Lippmaa pärn on Abruka saare liigirikkuse tunnistaja, ausammas botaanik Teodor Lippmaale. Omapärase võrakujuga sammaldunud pärnapuu kasvab umbes 120–130aastases riigimetsas. Puu tervislik seisund pole enam kiita, kuid silmailu pakub ta rohkesti.
Looduskaitset saab Abruka saarega seostada juba 1937. aastast. Laiemas teadusmaailmas tegi oma uurimistööde Abruka liigirikka laialehelise salumetsa kuulsaks botaanik Teodor Lippmaa (1892-1943), kes viis seal läbi mitu taimeökoloogia eksperimenti ja aitas oma võõrkeelsete artiklitega Abruka salumetsa maailma teaduse väärikale kaardile.
Reigi punane pöök kasvab Hiiumaal Reigi kiriku pastoraadi aias. Selle istutas 1903. aastal Reigi kiriku pastor R.G. von Hirschhausen oma poja sünni puhul. Pöögi teeb eriliseks tema lehtede punane värv, aga ka rohked kultuuriloolised kokkupuutepunktid Reigi kirikuga. Kuulsam neist on ehk Soome kirjaniku Aino Kallase romaan „Reigi õpetaja“, mille põhjal on vändatud film, kus peaosa mängisid Mikk Mikiver, Tõnu Mikiver ja Elle Kull. Hiljem sündis teosest ka ooper. Tõnu Õnnepalu kirjutas oma menuraamatu „Piiririik“ (Emil Tode nime all) pastoraadi ülakorrusel.
Teatavasti pöögi looduslik areaal Eestimaale ei ulatu. Viimase aastakümne peaaegu olematute talvede tõttu võib ennustada, et pöök võib veel sellel sajandil olla meie harilik liik juba metsaski. Niisiis on Reigi pöök ka omamoodi saadik tulevikust.
Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa kuuendat korda – 2015. aastal pani Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvav tamm selle võistluse Heiki Hanso eestvedamisel suisa kinni. Mullu esindas Eestit võistlusel Järvselja Kuningamänd, kellele ansambel Metsatöll pühendas ka laulu „Toona“.
Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond, sel aastal on meediapartneriks Maaleht. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, muuhulgas väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid.
