Komisjon saatis veekogukaldal loodusväärtustekaitsega seotud eelnõu lugemisele
Riigikogu keskkonnakomisjon arutas 11. jaanuari istungil eelnõu, millega kujundatakse ümber loodusväärtuste kaitse veekogu rannal ja kaldal, leevendatakse seniseid looduskaitseseadusest tulenevaid omandipiiranguid, vähendatakse piirangute hulka ja ulatust kahjustamata selle juures oluliste loodusväärtuste või -ressursside kaitset.
Kehtiv looduskaitseseadus näeb kaitstavate loodusobjektide ja kaitstavate looma- ja taimeliikide isendi kaitse kõrval ette veel eraldiseisvad ja konkreetsest loodusväärtustest mittesõltuvad omandipiirangud rannal ja kaldal.
Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender pidas eelnõu tooreks. Tema suhtumine eelnõu suhtes oli küll mõistev, sest teemapüstitus on arusaadav.
„Kaldale ehitamine on tõepoolest reguleeritud käesoleval ajal mitmes eri seaduses ja sisaldab võibolla ka tarbetut bürokraatiat. Siiski tuleb selliste põhjalike muudatuste puhul, kus riiklik regulatsioon asendub kohaliku omavalitsuse omaga, hinnata põhjalikult muudatuste mõju,“ ütles Alender. Tema hinnangul ei ole seda eelnõu raames hetkel tehtud. „Siin on tegemist nii rahandusliku mõjuga omavalitsustele, samuti võimaliku mõjuga looduskeskkonnale,“ lisas ta.
Ta selgitas, et lisaks peame kaaluma kliimamuutustest tulenevaid riske – üleujutusi, veepiiri muutumist jne. „Läänemere seisund paraneb väga aeglaselt, meil on kohustus tagada nii mere kui teiste veekogude seisundi kaitse, samuti peame olema kindlad, et uus regulatsioon ei pane kohalikele omavalitsustele kohustust, mida nad ei ole võimelised täitma,” ütles Alender ja lisas, et seetõttu tema isiklikult ei toetanud komisjoni istungil eelnõu esimese lugemise lõpetamist.
Keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja selgitas, et eelnõu näeb ette omandipiirangute korrastamise, et igal omandipiirangul veekogu rannal või kaldal oleks konkreetne põhjendus, mis tugineb oluliste loodusväärtuste kaitsele vastavalt looduskaitseseadusele, vee kaitsele vastavalt veeseadusele või ruumilise arengu põhimõtetele vastavalt planeerimisseadusele.
„Ühtlasi koondatakse senine looduskaitseseaduses sisaldunud veekogu ranna või kalda ehituskeeluvööndi regulatsioon veeseadusesse, kuna selliste piirangute peamine eesmärk on seotud vee kaitsega. Selliselt tagatakse suurem õigusselgus, õigusnormide korduste vältimine ja ühtlasi omandipiirangute proportsionaalsus ja eesmärgipärasus,“ ütles Metsoja.
Ta lisas, et omandipiirangute leevendamisega tagatakse laiemalt isikute omandiõigust, tõstetakse veekoguäärsete kinnisasjade atraktiivsust ja kasutatavust ning luuakse eeldusi majanduse ja maapiirkondade arenguks, kahjustamata samas olulisi loodusväärtusi või -ressursse.
Keskkonnakomisjon otsustas saata Riigikogu liikmete Heiki Kranichi, Peeter Ernitsa, Erki Savisaare ja Andres Metsoja looduskaitseseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (483 SE) täiskogu istungile 25. jaanuaril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
