Kuhu lähevad digiriigi baasrahastuses riigieelarvest täiendavad 30 miljonit eurot?
Riik keskendub järgmisel aastal oluliste infosüsteemide uuendamisele ja ülalhoiu tagamisele, et vähendada küberturberiske ja tagada digiriigi jätkusuutlikkus.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on digiriigis viimaste aastate alarahastuse tõttu tekkinud tõsine taakvaraprobleem, mis muudab teenused haavatavaks. „Sageli keskendutakse ainult uute IT-lahenduste ja infosüsteemide loomisele ning olemasolevate edasiarendamine ja ülalhoid jääb tahaplaanile. Võid ju auto osta, kuid ilma kütuse ja hoolduseta ta väga kaugele ei sõida. Üha kuhjuv tehnoloogiavõlg muudab aga digiriigi haavatavaks ja küberrünnakutele avatuks. Näiteks juulikuine dokumendifotode vargus sai võimalikuks just riigiportaali iganenud komponentide tõttu,“ märkis Sutt.
Minister tõdes, et probleem tekib enamasti just rahastuse tõttu, kuna suur osa digiriigi kuludest tuleb Euroopa Liidu vahenditest, mida aga pole lubatud teenuste ülalhoiuks kasutada. „Seetõttu peame suurendama digiriigi baasrahastust just riigieelarvest ja mul on hea meel, et 2022. aastal saime selleks täiendavad 30 miljonit eurot. See on oluline samm lahenduse suunas, kuid digiriigi jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb leida täiendav rahastus ka püsivalt,“ ütles Sutt.
Pool 2022. aastaks leitud lisavahenditest ehk 14,4 miljonit eurot läheb just eri valitsemisalade taakvara ehk vananenud infosüsteemide ja platvormide uuendamiseks ja ülalhoiuks. 2,6 miljonit suunatakse keskkonna valdkonna infosüsteemidesse (sh maainfo registrid ja teenused), maksu- ja tolliameti infosüsteemide ja ärirakenduste arendamiseks suunatakse 1,9 miljonit eurot, rahvastikuregister saab täiendavad 0,8 miljonit eurot ning sotsiaalkaitse valdkonna infosüsteemid (sh SKAIS) 1,1 miljonit eurot. Lisaraha saab ka COVID-19 pandeemiast räsitud tervisevaldkond: sotsiaalministeeriumile läheb 2 miljonit eurot COVID-19 rakenduste ja analüüsilahenduste ülalhoiuks ning tervise infosüsteem jm tervise valdkonna digiteenused saavad täiendavad 1,8 miljonit eurot.
„Minu suunis kõigile asutustele on, et ühtegi uut IT-arendust ei saa teha enne, kui pole leitud katet nende ülalhoiu kuludele. See on ainus vastutustundlik viis, kuidas digiriiki jätkusuutlikult edasi ehitada,“ ütles minister Sutt.
Kokku eraldas valitsus 2022. aasta riigieelarvest täiendavad 30 miljonit eurot peamiselt riigi kesksete küberturvalisusvõimete tagamisse, digiriigi ühislahenduste kestlikkuse tagamisse, infoturbe kindlustamisse valitsemisalades ja oluliste infosüsteemide ülalhoiu tagamisse.
