Kuidas kirjutada erootikat
Bow Wow Wow’lt on ilmunud karp „Your Box Set Pet: The Complete Recordings 1980-1984“. Bow Wow Wow oli projekt, mille pani kokku Malcolm McLaren.
McLaren oli saanud tuntuks Sex Pistolsi mänedžerina. McLaren oli visioonimasin. Samuti oli ta sisalik, kes jätab saba maha ja põgeneb. McLareni jaoks oli muusika strateegiline müümine.
McLaren teadis Godard’i sõnu, et filmi jaoks pole vaja rohkemat kui tüdruk ja püstol. Bow Wow Wow’ tarbeks laastas ta ansamblit Adam And The Ants, kelle muusikutele tõi lauljaks tundmatu 13-aastase Annabella Lwini. Bow Wow Wow’l olid lood pealkirjadega „Jungle Boy“ ja „Chihuahua“. „King Kongist“ laulis Bow Wow Wow ammu enne Onu Bellat. „C30 C60 C90 Go“ toetas kassetipiraatlust. McLaren teadis, kuidas meedia sumisema panna.
Bändi suurim hitt oli „I Want Candy“. McLaren müüs Bow Wow Wow’d erootikaga. Ühe EP kaanel oli Lwin alasti ja alasti on ta ka uue karbi kaanel. McLaren tahtis teha ka alaealiste erootikaajakirja, mille esimeses numbris oleks alasti Lwin, aga tütarlapse ema sai õigel ajal jaole.
Teine asi, millele Bow Wow Wow rõhus, oli Aafrikast näpatud muusika. McLaren polnud mitte üks esimesi sämplijaid, vaid lausa krattija. Keegi ei saa teada, kui internetti pole, mõtles ta. McLareni plaadid olid nurgelised nagu Tate Modern. Nagu hotell Moskva, mille puhul ehitajad ei julgenud küsida, millist disaini Stalin eelistab ja kasutasid kahte. McLaren oli julge kui varas. Kontortsionist, kes mahutas end biitide vahele. Tricknology.
Esimese soolohiti „Buffalo Gals“ leidis McLaren New Yorgist. Ta märkas tänaval Pistolsi särgis tohutut musta meest. Afrika Bambaataa. McLaren tuli Inglismaale tagasi ja rääkis kõigile, et skrätšimine on uus punk. Skrätšimine on põnev. Hiphop on seiklus. McLaren tahtis primitiivsust. Britid mõtlevad peadega, ameeriklased puusadega, sest nad on mustad ja pärinevad Aafrikast, rääkis McLaren õhinal Smash Hitsi ajakirjanikule Neil Tennantile.
„Elvis Presley mõtles puusadega,“ teatas McLaren. Presley kontserti külastama pidanud FJB agent tähendas toimikusse, et Presley liikus laval nii seksuaalselt, et oli ilmselt narkar ja pervert. Tõenäoliselt ka kommunist, kes tahtis noori tüdrukuid värvata. „Pistolsit ei olnud vaja müüa. Adam Anti on aga vaja müüa,“ rääkis McLaren.
„Buffalo Gals“ oli 1844. aasta laul. Need tüdrukud olid pioneerid, seiklejad, kellest kauboid tantsuõhtutel laulsid. Hiphop on uus folk ja selle juurde kuulub vägev väänlev tantsimine, selgitas McLaren. McLaren ise eriti musikaalne polnud, ta oli nööritõmbaja. Esimese plaadi „Duck Rock“ (1983) tegi ta Trevor Horniga, kes on lihvima löönud lugematul hulgal bände, näiteks Frankie Goes To Hollywoodi. McLaren käis plaadi jaoks ideesid otsimas Peruus, Svaasimaal, Dominikaani Vabariigis ja mujal.
McLareni „Buffalo Gals“ oli suureks eeskujuks Neneh Cherry „Buffalo Stance’ile“ ja Eminemi loole „Without Me“, lisaks Beastie Boysile, Cypress Hillile ja sajale muule. Sel kuul pandi „Buffalo Gals“ lõpuks ametlikult Youtube’i.
McLareni järgmine samm oli ooperi segamine popmuusikaga. Ta tahtis, et ooper jõuaks massidesse. Inglismaal. Itaalias on ooper massides, rääkis McLaren. Kui Puccini „Madama Butterflyd“ esitles, olla naised minestanud, mehed aga tõusid raevunult püsti. Nad olid pahased Ameerika mereväelase Pinkertoni peale, kes murrab Jaapani tüdruku südame. Oma „Madam Butterfly“ soprani leidmiseks helistas McLaren ühele Bostoni muusikaakadeemiale. „Tüdrukul oli võimas tagumik ja vägev rind,“ räägib McLaren, kes andnud lauljannale 250 dollarit.
Sinna otsa veel beat box’iga must Bronxi nooruk ja mingi orkester ja oligi valmis. Kõige raskem oli ingliskeelseid sõnu kirjutada, sest Puccini polnud mingi puritaan. Siis läks pala Stephen Hague’i kätte. Hague on võlupuudutusega sündipopiprodutsent, kes aitas vormistada Pet Shop Boysi, New Orderi ja Erasure’i hitte. Taevas toodi maa peale.
McLaren lasi loole teha ka erootilise video. See on striptiis, kus riideid ei võeta ära. Suur jalutuskäik ja staatiline gruuv. Sünesteesia haihtub õhku. (Nii kaugele pole ühiskond jõudnud, et sellest kvaliteetse klipi netti saaks.)
McLareni ooperiplaat „Fans“ (1984) oli lühike. Kuuest loost viis põhinesid Puccinil. Aga tegelikult miks ka mitte klassikalist muusikat sämplida/laenata, eks. Ravel ju tsiteeris Stravinskit esimeses klaverikontserdis ja Stravinski Raveli ja ei mäleta, et keegi oleks kellelegi maksnud. Võib-olla inimesed olid rohkem metslased siis. Kuigi tundusid ju just peenemad parukates ja frakkides.
Kõik kordub. Kõik on juba olnud. Kui mitte teie, siis kellegi teise esituses.
Konstantin Kuningas
