KÜLASTA NÄITUST! Jan Brueghel noorem oli äärmiselt andekas maastikumotiivide komponeerija

Tallinna raekojas avatud näituse „Kunst valitseb“ raames saab näha Euroopa olulisemate vanade meistrite Peter and Jan Bruegheli, Peter Paul Rubensi, Lucas Cranachi, Albrecht Düreri ja paljude teiste originaalmaale 15.-17. sajandist.

Näitusel väärika koha leidnud Brueghel noorema maal “Loomade Minek Noa Laeva” annab temast kui äärmiselt andekast maastikumotiivide komponeerijast veenvat tunnistust, kus metsa lopsakas rohelus eraldab ja lahutab loomade gruppe ning seob kompositsiooni ühtseks tervikuks. Maali vasakul poolel voogavad üleujutusveed, mis kulgevad jõena taamal ootava laevani sinises kauguses, mille toonidegamma sulandub meisterlikult teose perspektiiviga. Linnud täidavad nii pildil oleva taevalaotuse kui istuvad kuulekatena raagus puu okstel ja selle all, oodates käsklusi ning olles häiritud vaid paarist haukuvast koerast sealsamas.

Kompositsioon on saanud ainest Jan Brueghel vanema, tuntud ka kui Samet-Brueghel, maalist, mis asub J. Paul Getty muuseumis Los Angeleses ja on maalitud 1613. aastal. Eksootilised loomad teose paremas servas viitavad Jan Brueghel vanema ajale Austria ertshertsogi Albert VII õukonnas, kus ta viibis alates 1608. aastast kuni surmani. Ertshertsogil oli loomaaed, mis andis Brueghelile realistlikku materjali ja hulganisti täpseid teadmisi pildilolevate loomade tõetruul maalimisel. Jan noorema kindel pintslilöök ja bravuurikas palett muutsid loomad omakorda mänguliseks ja elavaks. Noa ja tema perekond, kes on peitunud selle mastaapse stseeni lopsakusse, valmistuvad reisiks taamal keskel muruga kaetud tasandikul. Karistuseks inimeste pahelisuse eest otsustas jumal saata Maale suure veeuputuse ning hävitada inimsoo maa pealt. Vaid Noa, ainus õiglane mees, ja tema perekond pääsesid hukust. Jumal käskis Noal ehitada suure laeva, kuhu mahuksid lisaks ta perele ka kõik loomad ja linnud, kes maa peal elavad – üks paar igast liigist.

Jan Brueghel noorem oli Hollandi kunstnike Brueghelite dünastia esindaja, Talupoeg- Bruegheli pojapoeg, kes oli oma eelkäijate stiilis looja. Koos venna Ambrosiusega maalis Jan maastikke, vaikelusid, allegoorilisi ja teisi kompositsioone ülima detailirohkusega. Isa surma järel asus Jan juhtima tema ateljeed Antwerpenis. Peagi omandas ta kunstnikuna silmapaistva positsiooni, astudes 1625. aastal Antwerpeni kunstnike Püha Luuka gildi liikmeks. Aastal 1630 sai temast Antwerpeni retoorikakoja „De Violieren” ja Püha Luuka gildi dekaan. Jan Brueghel nooremast sai kõrgelt austatud ja lugupeetud ühiskonnategelane. Tema hämmastavast mitmekülgsusest pajatab kunstniku päevik, mille avaldasid J. Denuce ja M. Vaes, ja mida Jan Brueghel oli kohatise regulaarsusega pidanud. Muuhulgas täitis kunstnik ka Prantsuse õukonna tellimusi, maalides 1630 – 1631 pilditsükli Aadama loo teemal. Samuti on teada, et 1651. aastal täitis ta Austria õukonna tellimusi. Jan Brueghel noorema parimateks töödeks tema värvikas loomingus peetakse suureformaadilisi maastikumaale.

Meistri tööd on esindatud mahukates riiklikes kollektsioonides, sealhulgas Riiklik Ermitaaž, Sankt-Peterburg, Venemaa; J. Paul Getty Muuseum, Los Angeles, USA; Kunsthistorisches Museum Databank, Viin, Austria; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Brooklyn Museum, New York, USA; Courtauld Institute of Art, London, Inglismaa; Palazzo Ruspoli, Rooma, Itaalia ja mujal.

Näituse „Kunst valitseb“ kohta leiab rohkem infot SIIT!