KUMMARDUS I Jaan Poska oli esimene eestlane, kellele Eesti Vabariik korraldas riiklikud matused
6. märtsil tähistatakse Tallinnas Jaan Poska 100. surma-aastapäeva. Sel puhul algab kell 12 Tallinna Siselinna kalmistul Poska perekonna hauaplatsil mälestustseremoonia, mille järel meenutatakse riigimeest tema kunagises kodumajas Kadriorus.
Jaan Poska sündis 24. jaanuaril 1866. aastal Laiusel ning ta suri 7. märtsil 1920 Tallinnas. Ta on esimene eestlane, kellele Eesti Vabariik korraldas riiklikud matused. Poska nimi seondub eelkõige Eesti omariikluse tekkimisega, kuid ta oli 20. sajandi alguses tihedalt seotud ka Tallinna juhtimisega.
„2. veebruaril tähistasime Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva. Selle lepingu peaarhitekt oli Jaan Poska, kes ei saanud ise kahjuks sõlmitud rahu kuigi kaua maitsta, pingeline töö oli jälje jätnud ta tervisele ning veidi enam kui kuu pärast rahulepingu sõlmimist lõppes suure riigimehe maine teekond,“ lausus Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik. „Jaan Poska andis möödunud sajandi alguses suure panuse ka Tallinna linna arengusse. Ta oli aastatel 1905-1909 esimene eestlasest linnavolikogu esimees ning aastatel 1913-1917 oli ta ametis linnapeana,“ lisas Terik.
6. märtsil Tallinna Siselinna kalmistul Poska perekonna hauaplatsil toimuval mälestustseremoonial peab hingepalveteenistuse Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku ülempreester Aleksander Sarapik, kimbud asetavad kalmule Jaan Poska sugulased, Riigikogu esimees Henn Põlluaas, Tallinna Linnavolikogu esimees Tiit Terik, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja välisministeeriumi poolt Jüri Trei. Samuti osalevad tseremoonial Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi, Tallinna Jaan Poska Lasteaia, Jõgeva Vallavalitsuse ja Laiuse Jaan Poska Põhikooli esindajad.
