Küsitluse kohaselt pidas enamik õpilasi mullu kevadel distantsõpet sama tõhusaks või tõhusamakski kui tavaõpet
Valminud on Tallinna Ülikooli teadlaste küsitlus distantsõppe kogemusest ja mõjust üldharidusele ja kutseharidusele. Küsitluse kohaselt pidas enamik õpilasi ja pooled õpetajad mullu kevadel distantsõpet sama tõhusaks või tõhusamakski kui tavaõpet, samas ligi veerand õpilasi tuli enda arvates distantsõppes õppimisega toime varasemast halvemini.
41% õpilastest arvasid distantsõppe tõhususe samaks, 31% leidsid, et distantsõpe oli võrreldes tavaõppega tõhusam, 28% õpilastest pidasid distantsõpet vähem tõhusaks. Enda õppimisega toimetulekut hindas 40% õpilastest sarnaseks distantsõppele eelneva ajaga, 34% vastas, et nad tulid õppimisega paremini toime, 27% tulid distantsõppevormis õppimisega toime halvemini.
44% õpilastest hindas, et õppimisele kulunud aeg suurenes. 75% õpetajatest leidis, et nende töökoormus suurenes, sh 29% hinnangul oluliselt suurenes.
Õpetajate hinnangul õpiraskustega õpilaste arv peaaegu kahekordistus, püsivate ja ajutiste õpiraskustega õpilasi oli distantsõppe ajal kokku umbes veerand õpilastest. Õpilastest leidis 40% endal olevat suuremad või väiksemad õpiraskused.
Küsitlus tugineb andmetele, mis koguti 2020. aasta kevadise distantsõppe perioodi ajal või vahetult peale seda. Lõppenud õppeaastal võis olukord mõnevõrra erineda, kuna osad mõjud võivad pikaajalise kriisi tingimustes süveneda, kuid samas võib loota, et koolid ja õpetajad on kogemuste pinnalt õppinud distantsõpet paremini läbi viima ja selle efektiivsus on kasvanud.
Küsitluse vaheraport valmis tänavu kevadel.
