Lugupidamise märgiks maavanema-ameti vastu istutati Sõpruse parki tamm
Fotod: Vahur Kukk
Sel teisipäeval istutasid praegused maavanemad Põltsamaale Sõpruse parki maavanemate tamme. Püramiidtamme kasvama panemisega tähistati saja aasta möödumist maavanema ameti loomisest Eestis ja ühtlasi selle institutsiooni lõppemist tulevast aastast.
Jõgeva maavanema Viktor Svjatõševi sõnul tekkis ühel nõupidamisel mõte väärtustada maavanema ametit tamme istutamisega. Sobivaks kohaks puule peeti Sõpruse parki, mille rajajaks ühiskonnategelane, ajakirjanik ja spordimees Ants Paju.
„Idee tekkis ühelt poolt põhjusel, et 1917. aastal ühendati Eestimaa üheks rahvuslikuks kubermanguks ja siinsed maakonnad muutusid omavalitsuslikeks haldusüksusteks. Avaldati ajutised määrused kubermangu ja maakondade maanõukogude valimiste asjus. Selle järgi tuli maakonna maanõukogu liikmeid valida maakonna valijatekogu poolt. Valdades valiti iga tuhande valija kohta üks saadik maakonna valijate kogusse. See kogu valis omakorda maakonnanõukogu. Maakonnanõukogu täidesaatvaks organiks oli maakonnavalitsus, kuhu pidi kuuluma vähemalt kolm liiget, sealhulgas esimees ja sekretär. Aastal 1927 nimetati maanõukogud ümber maavolikogudeks ja maakonnavalitsused maavalitsusteks,“ rääkis Svjatõšev.
„Ajaloolise tausta kõrval pidasime maavanemate puu istutamisel silmas fakti, et taasiseseisvunud Eestis 1990. aastal loodud maavalitsused lõpetavad tulevast aastast tegevuse ja kaob ka maavanema amet,“ ütles viimane Jõgeva maavanem. Põltsamaa vallast Pruuli puukoolist toodud püramiidtamm tähistati Sõpruse pargi kombe kohaselt betoonplaadiga ja sinna pandi silinder dokumendiga, kus kirjas maavanemate nimed ja Eesti maakonnad, mille eesotsas nad on olnud Eesti iseseisvuse erinevatel perioodidel,“ lisas ta.
Jaan-Ivo Lukas
