Mailis Reps: meie noored saavad hästi aru, et tänapäevases maailmas on oluline kuulata ja mõista teistest kultuuridest inimesi
Täna avalikustati OECD uuringu PISA 2018 tulemuste raporti viimane osa, milles käsitletakse noorte suhtumist ülemaailmsetesse teemadesse. Uuringu kohaselt on Eesti õpilaste hoiakud maailma probleemide suhtes sarnased teistest maailmariikidest pärit eakaaslaste hoiakutega.
Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on tal hea meel, et meie noored teadvustavad maailma ees seisvaid väljakutseid. “Meie noored saavad hästi aru, et tänapäevases maailmas on oluline kuulata ja mõista teistest kultuuridest inimesi, osata keeli ja teadlikult suhtuda keskkonda. Meie koolid panustavad sellesse, et meie noortel oleksid mitte ainult head aineteadmised ja eluks vajalikud oskused, vaid ka hoiakud, mis aitavad kaasa sellele, et maailm oleks elamiseks parem koht,” sõnas Reps.
PISA 2018 uuringu raames täitsid Eesti 15-aastased noored lisaks ainetestidele ka küsimustiku globaalsete teemade kohta. Selle abil koguti infot õpilaste rahvatervise, majanduse ja keskkonnaga seotud hoiakute kohta. Eestis osales uuringus 5316 õpilast 231 koolist.
Uuring näitab, et Eesti noored on teadlikud ülemaailmsetest probleemidest nagu kliimamuutused, nälg, vaesus ja sooline ebavõrdsus. Näiteks 63% protsenti Eesti õpilastest arvasid, et nad on hästi kursis globaalsete terviseprobleemidega, mis on sarnane OECD keskmise tulemusega (66%). Kuna uuring viidi läbi 2018. aastal, siis võib eeldada, et noorte vastavateemaline enesehinnanguline teadlikkus on viimastel aastatel tõusnud. Rahvusvaheliste konfliktide teemal peavad end hästi kursis olevaks 76% Eesti õpilastest (OECD keskmine on 66%), vaesust põhjustavatel teemadel 80% (OECD keskmine on 78,3%) ning soolise ebavõrdsuse teemal 81,5% meie 15-aastaste noortest (OECD keskmine 83%).
Üle pooled Eesti õpilastest on enda hinnangul valmis arutlema ülemaailmsetel teemadel, nagu näiteks pagulaste staatuse põhjused, kliimamuutuste mõju erinevatele riikidele, süsihappegaasi heitmete mõju keskkonnale või majanduskriiside mõju maailma majandusele. Eesti õpilaste enesehinnanguline valmidus nendel teemal vestelda või neid teemasid selgitada on võrreldav OECD keskmiste tulemustega.
Globaalse keskkonnaga seotud küsimustele vastas 68,3% Eesti noortest, et järgivad soovitusi nagu näiteks energiatarbimise vähendamine (keskmine on 70,6%) nt toast lahkudes peaks kustutama tule. Keskkonnakaitsealastes tegevuses osaleb 29,8% meie 15-aastastest (OECD keskmine on 38,5%).
PISA 2018 kinnitab, et Eesti õpilased tunnevad huvi teiste kultuuride vastu. 63,2% protsenti Eesti noortest väitsid, et tahavad teada saada, kuidas elavad inimesed erinevates riikides (OECD keskmine on 59%), samuti huvitavad neid maailma usundid ja teiste riikide kultuurid. Pea 80% Eesti õpilastest kinnitasid, et teistest kultuuridest pärit inimeste väärtusi ja arvamusi peab austama, 85,5% õpilastest arvas, et sisserändajatest lastel peavad olema samasugused hariduse saamise võimalused kui selles riigis elavatel lastel.
Maailmakodanikeks peavad end kolmveerand Eesti noortest, mis on sarnane OECD riikide keskmisega (76,2% vs 76%). Eesti õpilasest rohkem kui 90% räägivad mitut keelt, ka suur osa nende vanematest (85%) oskab õpilaste väitel rääkida mitmes keeles, mis on teiste riikidega võrreldes suurem protsent.
Eesti noorte väitel on nad valmis kiiresti ebatavaliste olukordadega kohanema, näiteks kui noor sattub keerulisse olukorda inimestega suheldes, siis suudab enda hinnangul 60% õpilastest kiiresti lahenduse leida ning 62% kinnitasid, et suudavad ületada raskusi, mis neil võivad tekkida teise kultuuritaustaga inimestega suhtlemisel. Kõige sagedamini (67%) puutuvad Eesti noored teistest riikidest pärit inimestega kokku sõprade ringis. Uuringus vaadeldi ka globaalsete teemade käsitlemist koolides. OECD hinnangul kõige rohkem tegeletakse Eesti koolides eri kultuuride tundma õppimisega ning arutletakse maailmas toimuva üle.
PISA on OECD rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamise uuring. PISA raames hinnatakse ülemaailmselt 15-aastate noorte teadmisi ja oskusi kolmes valdkonnas: lugemises, matemaatikas ja loodusteaduses. Koos testimisega kogutakse andmeid õppimist mõjutavate tegurite kohta. 2018. aastal läbiviidud PISA uuringust võttis osa 79 riiki. Eestis osales pool kõikidest meie 15-aastastest õpilastest ehk 5371 noort 231st koolist. Eesti põhikooliõpilaste oskused on PISA uuringu kohaselt Euroopa absoluutses tipus, seda kõigis kolmes valdkonnas – matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes. Eesti on osalenud PISA uuringus viis korda ning meie õpilaste tulemused on stabiilselt suurepärased.
