Valitsuses kinnitatud 2022. aasta eelarve võimaldab justiitssüsteemis jätkata kogu õiguskaare digitaalseks muutmisega ja toetada peitkuritegude avastamist. Oluline on ekspertteadmiste arendamine, kaasaegsete töömeetodite juurutamine ja palgafondi suurendamine.
„Meie üldistest prioriteetidest saab kriminaalmenetluse digitaliseerimine järgmisel aastal vähemalt 2,6 ja kokku järgmisel neljal aastal 13,5 miljonit eurot. Meie eesmärk on, et menetlus oleks alates sündmuskoha tõendite kogumisest kuni kohtulahendi täideviimiseni digitaalne. Nii saame lahendit ootavale inimesele tagada täpsema ja kiirema töö, kulutamata liigselt aega paberdokumentidega toimetamisele,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.
Lisaks suunab justiitsministeerium prokuratuuri ja kohtuekspertiisi instituuti kokku 1,3 miljonit eurot peitkuritegevuse avastamise ja menetlemise kiirendamiseks. „Erilist tähelepanu pöörame rahapesu, narko- ja küberkuritegevuse menetlustele ja just täiendõppe, kaasaegsete meetodite ja tehnoloogia võimaluste kasutamisele,“ selgitas minister Lauri.
Poole miljoni euroga kaetakse kohtutäituritele alaealiste elatisnõuete sundtäitmisest tulenev lisakulu, et aidata kaasa elatisraha lasteni jõudmisele.
2022. aastal jõustuvate seadusemuudatustega suureneb veelgi kohtute töökoormus ning selle leevendamiseks suunab justiitsministeerium 1,2 miljonit eurot kohtunike, kohtunikuabide ja -sekretäride palkamiseks.
„Justiitsvaldkonnas mõistame, et riigi rahade kasutamisel peab pidevalt jälgima, et tegevused oleksid tulemuslikud ja tehtud parimal võimalikult viisil. Seetõttu oleme otsinud kokkuhoiukohti sisemistest ümberkorraldustest ja omatulude suurendamisest. Näiteks muudetakse Konkurentsiameti rahastamismudelit, uuest aastast alates rahastatakse monopoolsete ettevõtete järelevalvet, nii nagu enamuses riikideski, neile kehtestatavate järelevalvetasudega. Riigilõivudest saadav tulu suureneb järgmisel aastal 5,8 miljoni euro võrra,“ ütles Maris Lauri. „Suurima kulude kokkuhoiu saavutame kinnisvaralepingute ümbervaatamise ja ametite kokku kolimise arvelt, seda 1,5 miljoni euro ulatuses.“
Ühe kokkuhoiukohana on töös ka ümberkorraldused kohtudokumentide kättetoimetamisel. „Kohtutel kulub aastas rohkem kui poolteist miljonit eurot dokumentide kättetoimetamisele. Näeme juba täna võimalusi, kuidas riik saaks kodanike ja ettevõtetega senisest enam suhelda elektroonilisi kanaleid kasutades ning esimesed seadusemuudatused on saanud ka valitsuse heakskiidu,“ lisas Lauri. Justiitsministeeriumi haldusalas tekkiva säästu kõrval tagaks elektroonilise kättetoimetamise laiem kasutamine kokkuhoiu ka mitmetes teistes riigiasutustes.
Justiitsvaldkonna palgafond kasvab järgmisel aastal 5,8 miljoni euro võrra. „Meie käsutuses ei ole suuri käegakatsutavaid varandusi, meie varandus on meie inimesed ja valdkonna arengus on suurim investeering panustamine headesse ekspertidesse,“ ütles minister Lauri.
- Kohtute ja Prokuratuuri põhitegevust toetavate töötajate palgafond tõuseb järgmisel aastal 1,5 miljonit eurot.
- Kohtunike, kohtujuristide, kohtunikuabide, prokuröride ja abiprokuröride kõrgemate riigiametnike seadusest tulenev palgatõus on järgmisel aastal 7%.
- Vanglaametnikud ja EKEI eksperdid on sisejulgeolekutöötajatena nende seas, kelle palkade tõstmiseks eraldati lisaraha 1,9 miljonit eurot.
- Lisaks suurenevad vanglates ja kohtuekspertiisi instituudis töötavate meditsiinitöötajate palgad vastavalt meditsiinitöötajate palgaleppele.
- Ka IT-valdkonnas suurenevad palgad teiste IT-majadega võrdselt, justiitsvaldkonnas on see kokku 0,4 miljonit eurot.
