Avaleht Eesti elu MEIE EESTI I Peaminister Ratas võidusamba juures: Eesti on väike ja sestap ei saa meil kunagi olla liiga palju sõbralikke suhteid
MEIE EESTI I Peaminister Ratas võidusamba juures: Eesti on väike ja sestap ei saa meil kunagi olla liiga palju sõbralikke suhteid

MEIE EESTI I Peaminister Ratas võidusamba juures: Eesti on väike ja sestap ei saa meil kunagi olla liiga palju sõbralikke suhteid

Peaminister Jüri Ratas ütles täna Vabadussõja võidusamba juures pärgade asetamise tseremoonial, et nii nagu sada aastat tagasi pärast Tartu rahulepingu sõlmimist ei võinud kaotada valvsust, peab meil tänagi olema valmisolek väga erinevateks väljakutseteks.

Peaminister meenutas tollase peaministri Jaan Tõnissoni sõnu Eesti teise aastapäeva eelõhtul: „Uhkusetundega näeb Eesti rahvas veel praegu oma võidurikast rahvusväge elus müürina vabariigi piiridel valvamas, et meie rahva ja riigi julgeolek kaitstud oleks iga juhtumise vastu, kuni kättevõidetud rahu vaenlasega tehtud lepingu järel lõplikult kindlustatud oleks.“

Peaminister rõhutas, et ka nüüd, sada aastat hiljem peab meil olema valvsus ja valmisolek ettenägematuteks olukordadeks. „Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja laiemalt kõigi Eestimaa inimeste suutlikkus argistes kriisiolukordades toime tulla annab meile kindluse, et saame hakkama ka keeruliste olukordadega. Eelmine aasta näitas, et kõige enam tuleb valmis olla just argise, ilmastikuoludest tingitud side, elektri või kütusevarusid puudutavaks kriisiks,“ lausus Ratas.

Möödunud aastal raputasid Lõuna-Eestit ulatuslikud tormikahjud, mis jätsid kuni 65 000 elanikku oma majapidamises elektrita. Tormi tõttu oli piirkonnas puudulik mobiil- ja andmesideteenuste toimepidevus, elektrikatkestustest tulenevalt oli probleeme ka kütuse kättesaadavusega. „Laia riigikaitse kõik osapooled peavad mõtlema, kui tõsiselt me tegelikult võtame kriisideks valmistumist. Kagu-Eesti tormist on meil mitmeid kasulikke õppetunde, muuhulgas ka muutuvaid kliima- ja ilmastikutingimusi arvestades,“ ütles Ratas.

Eesti ja meie regiooni julgeolek on täna kindel, kinnitas peaminister. „See lähtub muuhulgas teadmisest, et NATOs ja Euroopa Liidus on meil arvukalt sõpru, kellele toetuda nii igapäevaselt kui keerulisematel aegadel. Hindame väga kõrgelt Suurbritannia, Taani, Poola, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriikide ja teiste liitlaste ning partnerite kohalolekut Eestis ja meie regioonis,“ lausus peaminister Ratas.

„Samas oleks lühinägelik võtta seda toetust iseenesestmõistetavana. Eesti on väike ja sestap ei saa meil kunagi olla liiga palju sõbralikke suhteid, aga ennekõike peame keskenduma tänaste liitlassuhete hoidmisele ja märkama oma sõprade muresid,“ lisas peaminister.

Ratas rääkis, et ka meie kaitseväelastel lasub rahvusvahelistel operatsioonidel ülesanne kaitsta abivajajaid ja toetada meie liitlasi, meie sõpru. „See ülesanne pole kergete killast ja kätkeb ohtusid, mida tunnetasime teravalt seoses hiljutiste rünnakutega meie sõdurite vastu Malis ja Iraagis,“ ütles peaminister ja avaldas tänu kõigile kaitseväelastele rahvusvahelistel operatsioonidel, samuti politsei- ja tsiviilametnikele missioonidel, kes püüavad Eesti nimel rahutusse maailma rahu ja stabiilsust tuua.

Peaminister soovis kõigile rõõmsameelset vabariigi aastapäeva. „Õnnitlen kõiki tänase Eesti riigi sünnipäeva puhul!“

Avaldame peaministri kõne täisteksti.

Austatud Eesti Vabariigi president ja Riigikogu esimees!
Head Eestimaa inimesed!
Õnnitlen kõiki tänase Eesti riigi sünnipäeva puhul!

Sada aastat tagasi, Eesti Vabariigi teiseks sünnipäevaks 1920ndal aastal oli Vabadussõda lõppenud. Kuigi vahetult enne aastapäeva sõlmitud Tartu rahu andis kindlusetunde ja lootusrikkama vaate tulevikku, olid kõhklused visad kaduma ning seetõttu oli iseenesestmõistetav säilitada valvsus ning valmisolek.

Nagu ütles tollane peaminister Jaan Tõnisson aastapäeva eelõhtul: „Uhkusetundega näeb Eesti rahvas veel praegu oma võidurikast rahvusväge elus müürina vabariigi piiridel valvamas, et meie rahva ja riigi julgeolek kaitstud oleks iga juhtumise vastu, kuni kättevõidetud rahu vaenlasega tehtud lepingu järel lõplikult kindlustatud oleks.“ Eesti iseseisvus ei tulnud võõrast armust, võit ülekaaluka vastase üle toetus Eesti rahvaväe vahvusele, jätkas Tõnisson toona. Täna mälestame kõiki, kes Eesti vabaduse eest on võidelnud.

Head kuulajad!

Ka täna seisavad Eesti kaitseväelased müüril. See müür on küll teistsugune. Õigemini polegi seda eraldusjoont ühemõtteliselt olemas, mis maailma eri paikades stabiilsust ebastabiilsusest eraldab. Seda eraldusjoont rahulikult elatavate elude ja kurjade kavatsuste vahel tuleb pidevalt uuesti maha märkida ning pidevalt ka valvata. Ka meie kaitseväelastel lasub rahvusvahelistel operatsioonidel ülesanne kaitsta abivajajaid ja toetada meie liitlasi, meie sõpru. See ülesanne pole kergete killast ja kätkeb ohtusid, mida tunnetasime teravalt seoses hiljutiste rünnakutega meie sõdurite vastu Malis ja Iraagis. Tänan teid, head kaitseväelased rahvusvahelistel operatsioonidel, aga ka teid, head politsei- või tsiviilametnikud missioonidel, et püüate Eesti nimel rahutusse maailma rahu ja stabiilsust tuua.

Eesti sõduri peamine ülesanne on siiski Eesti kaitsmine. Eesti ja meie regiooni julgeolek on täna kindel. See lähtub muuhulgas teadmisest, et NATOs ja Euroopa Liidus on meil arvukalt sõpru, kellele toetuda nii igapäevaselt kui keerulisematel aegadel. Hindame väga kõrgelt Suurbritannia, Taani, Poola, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriikide ja teiste liitlaste ning partnerite kohalolekut Eestis ja meie regioonis. Samas oleks lühinägelik võtta seda toetust iseenesestmõistetavana. Eesti on väike ja sestap ei saa meil kunagi olla liiga palju sõbralikke suhteid, aga ennekõike peame keskenduma tänaste liitlassuhete hoidmisele ja märkama oma sõprade muresid.

Samuti peab meil olema valvsus ja valmisolek ettenägematuteks olukordadeks. Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja laiemalt kõigi Eestimaa inimeste suutlikkus argistes kriisiolukordades toime tulla annab meile kindluse, et saame hakkama ka keeruliste olukordadega. Eelmine aasta näitas, et kõige enam tuleb valmis olla just argise, ilmastikuoludest tingitud side, elektri või kütusevarusid puudutavaks kriisiks. Laia riigikaitse kõik osapooled peavad mõtlema, kui tõsiselt me tegelikult võtame kriisideks valmistumist, muu hulgas ka muutuvaid kliima- ja ilmastikutingimusi arvestades. Kagu-Eesti tormist on meil mitmeid kasulikke õppetunde.

Valvsus ja valmisolek on kaitseväelaste jaoks igapäevane. Üha enam ka õppustel, sealhulgas ka lisaõppekogunemistel osalevate reservväelaste jaoks. Sama kehtib ka siseturvalisust tagavate politsei- ja päästeametnike, aga ka meditsiinitöötajate ning kõigi teiste kohta, kes ametiülesannetes või vabatahtlikult on Eestimaa inimeste turvavõrguks nii kriitilistes kui igapäevastes olukordades. Tänan teid ja teie lähedasi selle pühendumise eest!

Head kuulajad, soovin kõigile rõõmsameelset Eesti Vabariigi sünnipäeva! Jõudu Eestile!

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga