Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.
Valitsuse 15. detsembril algatatud kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE).
Eelnõuga täpsustatakse õppekulude hüvitamise aluseid. Eelnõu kohaselt on jätkuvalt võimalik õppida korraga mitmel õppekaval, kuid tasuta saab seda tulevikus üldjuhul teha vaid ühel õppekaval.
Muudatuste eesmärk on tagada suuremale hulgale gümnaasiumilõpetajatele juurdepääs kõrgharidusele ja suunata õppijaid tegema vastutustundlikku erialavalikut.
Vastavalt eelnõule pikeneb see aega, mille möödumisel on võimalik asuda uuesti ja tasuta samal kõrgharidusastmel õppima. Eelnõu ütleb, et sama kõrgharidustaseme lõpetamisest peab olema möödunud vähemalt 10 aastat.
Eelnõuga kaotatakse õigus samaaegselt mitmel õppekaval tasuta õppida ja piiratakse katkestamise järgselt tasuta õppimise võimalusi. Kõrgkoolidele antakse võimalus küsida tasu üliõpilaselt, kes on juba kaks korda samale õppeastmele immatrikuleeritud. Õppekava tasuta vahetamiseks tuleb selle sobivuses edaspidi veenduda ühe aasta jooksul. Lisaks kehtestatakse õigus nõuda õppekulude hüvitamist semestri lõpul katkestajatelt.
Kõrgkoolidele jääb õigus pakkuda põhjendatud juhtudel teistkordset õpet tasuta, näiteks suurema tööjõuvajadusega valdkondades nagu õpetajakoolitus ja tervishoid.
Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatused täpsustavad Euribori fikseerimise kuupäevi ja intressiarvestust.
Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused kõrgharidusseaduses 2024. aasta 1. augustist. Enne 2024/2025. õppeaastat kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilaselt on kõrgkoolil õigus nõuda õppekulude hüvitamist enne 2024/2025. õppeaastat kehtinud tingimustel ja korras kuni 2027. aasta 1. augustini. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Keskkonnakomisjoni 14. detsembril algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (765 SE).
Eelnõu näeb ette fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registrisse (FOKA) andmete kandmise.
Eelnõu kohaselt on vaja tagada kõikide vähemalt viis tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti F-gaase sisaldavate ELi vastavates määrustes nimetatud toodete, seadmete või süsteemide registreerimine FOKA registris, et kindlustada asjakohane riigipoolne ülevaade nende kohta. Andmete registris kogumise laiem eesmärk on tagada fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete atmosfääri heidetavate koguste vähenemine.
Seletuskirjas märgitakse, et muudatused F-gaaside FOKA registris registreerimise valdkonnas on seotud tänase olukorraga, kus mitte kõik F-gaase üle viie tonni süsinikoksiidi ekvivalenti sisaldavad seadmed ei ole FOKA registris registreeritud ning riigil puudub tegelik ülevaade olukorrast.
Teema on seda olulisem, et Euroopa Komisjon on ette valmistamas F-gaase (sealhulgas väävelheksafluoriidi ehk SF6) puudutavate regulatsioonide karmistamist lähitulevikus ning puudulikust registrist tuleneva ebapiisava ülevaate korral pole riigil võimalik operatiivselt ja adekvaatselt reageerida. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Riigikogu liikme Tarmo Kruusimäe 15. detsembril algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (766 SE).
Eelnõu näeb ette anda isikutele uus võimalus teistmisavalduse esitamiseks, kui kuni 1. jaanuarini 2006. aastal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel keeldus Riigikohus teistmisavaldusele menetlusluba andmast, aga 1. jaanuaril 2006. aastal jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustikus esineb seaduslik alus teistmisavalduse esitamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 15. detsembril algatatud kohanimeseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu (768 SE).
Eelnõuga antakse vastutavale ministrile tuginevalt kohanimenõukogu arvamusele õigus muuta Eesti aja- ja kultuurilooga mittesobivat kohanime, kui kohalik omavalitsus ei ole nõus seda ise tegema.
Eelnõu kohaselt teeb valdkonna eest vastutav minister KOVile vastava ettepaneku, kui kasutusel olev kohanimi on selgelt seostatav Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastaste isikute või sündmustega või muul moel sobimatu Eesti aja- ja kultuurilooga.
Eelnõu järgi saab valdkonna eest vastutav minister olla KOVi asemel kohanimemäärajaks juhul, kui kohanimenõukogu on eelnevalt ministrile esitatud arvamuses leidnud, et näiteks tänav, tee või väljak on nimetatud Eestit okupeerinud Nõukogude Liidu sõjakangelaseks nimetatud isiku või Eesti omariiklust kahjustanud sündmuse järgi, mis tähendab, et kehtiv kohanimi on kohanimeseadusega vastuolus. Eelnõu näeb ette, et kui KOV ei ole kahe kuu jooksul ettepaneku saamisest kohanime muutnud, siis määrab riik avalikust huvist lähtuvalt ise sobimatu kohanime asemel uue. Enne uue kohanime määramist ministri poolt küsitakse eelnõu järgi ka KOVi arvamust. Uue kohanime määramisega seotud muudatused aadressiandmete süsteemi infosüsteemi teeb maa-amet ja kulud viitade või siltide soetamiseks ja paigaldamiseks hüvitatakse eelnõu järgi riigieelarvest.
Eelnõuga kaasnevad kulud riigieelarvele juhul, kui uue kohanime määrab valdkonna eest vastutav minister. Käesoleval hetkel vajavad ekspertiisi ligikaudu viisteist kohanime, mille muutmisega kaasneks kulu summas kuni 30 000 eurot, mis kaetakse rahandusministeeriumi eelarvest. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
