1. Avaleht
  2. Poliitika
  3. Menetlusse võeti eelnõu töötuskindlustuse seaduse muutmiseks
Menetlusse võeti eelnõu töötuskindlustuse seaduse muutmiseks

Menetlusse võeti eelnõu töötuskindlustuse seaduse muutmiseks

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaiu 29. septembril algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE).

Eelnõuga laiendatakse töötuskindlustushüvitise saajate ringi ning tõstetakse töötuskindlustushüvitise suurust. Eelnõu eesmärgiks on parandada tööotsimise ajaks töötute majanduslikku toimetulekut, võimaldades käia koolitustel, et leida oma oskustele ja ootustele vastav töö. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 28. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (247 OE).

Riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, informatsioonist kohaliku omavalituse üksuste ning avaliku ja valitsussektori kohta.

Aruande kohaselt olid riigi 2019. aasta tulud 10,86 miljardit eurot. Riigi tehtud kulud ja investeeringud olid 10,99 miljardit eurot – kulud 10,63 miljardit ja investeeringud 357,9 miljonit eurot. 2019. aastal ületasid kulud ja investeeringud tulusid 130,3 miljoni euro võrra.

Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel on 31.12.2019. aasta seisuga riigi varade rahaline maht kokku 16,3 miljardit eurot ning enamiku varadest moodustab põhivara (mets, teed, hooned, masinad). Võrreldes eelmise perioodiga on varade rahaline maht kasvanud 250,2 miljoni euro võrra.

31.12.2019. aasta seisuga on riigil kohustusi kokku 9,6 miljardit eurot ning need on eelmise perioodiga võrreldes suurenenud 802,1 miljoni võrra. Kohustistest suurema osa moodustavad pikaajalised kohustised summas 5,9 miljardit eurot. Riigil on laenukohustisi 3,4 miljardi euro ulatuses ning need on varasema perioodiga võrreldes kasvanud 274,8 miljoni võrra. Riigi pensionikohustised on ligikaudu 2,8 miljardit eurot. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Eerik-Niiles Krossi, Mart Võrklaeva, Annely Akkermanni, Heiki Kranichi, Valdo Randpere, Taavi Rõivase, Keit Pentus-Rosimannuse, Vilja Toomasti, Kalle Laaneti, Erkki Keldo, Johannes Kerdi, Andrus Seeme, Kristina Šmigun-Vähi, Signe Kivi ja Jüri Jaansoni 28. septembril algatatud krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (248 SE).

Eelnõu eesmärk on krediidiasutuste arvelduskontoga seonduvat lepinguvabaduse põhimõtted viia kooskõlla põhiseadusega ning tagada isikute põhiõigustes sätestatud kohustuse täitmine, mille järgi ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt.

Seletuskirjas märgitakse, et arvelduskonto omamine ja selle vahendusel maksete tegemine, kaardimaksete tegemine, arvelduskontole sularaha sissemaksete ja arvelduskontolt sularaha välja võtmine on elutähtsad teenused ja sellest järelduvalt on arvelduskontolepingu olemasolu elutähtsa teenuse osa.

Muudatuse tulemusena on krediidiasutus kohustatud teenindama Eesti kodanikest, elanikest ja Eestis registreeritud juriidilistest isikutest kliente. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaiu 28. septembril algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (249 SE).

Eelnõuga täpsustatakse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses rahvahääletuse korraldamise tingimusi, et tagada regulatsiooni vastavus põhiseadusega.

Seletuskirjas märgitakse, et kaob võimalus panna seaduseelnõusid rahvahääletusele muu riigieluküsimusena. Sellega tagatakse põhiseaduses sätestatud nõude täitmine, et rahvahääletusele pandud seaduseelnõu tagasilükkamisel korraldatakse Riigikogu erakorralised valimised. Samuti kaob ära kodanike hanitamine, kus rahvahääletusele toetuse saanud seadusemuudatust ei kuulutata välja vaid hääletuse tulemustel on sotsioloogiline tähendus. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni 29. septembril algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse (riigieelarve läbipaistvuse suurendamine) eelnõu (251 SE).

Eelnõu eesmärgiks on tagada riigieelarve parem läbipaistvus ja arusaadavus ning parandada eelarve täitmise aruandlust, et tugevdada Riigikogu rolli riigieelarve menetlemisel ja täitmisel ning tagada õigeaegne reageerimine võimalikele kõrvalekalletele kinnitatud riigieelarvest. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Head Uudised GoodNews