Menetlusse võeti eelnõu vihakuritegude vastu võitlemise kohta
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu ja kollektiivne pöördumine.
Eesti Reformierakonna fraktsiooni 19. oktoobril algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (vihakuritegude vastu võitlemine) eelnõu (276 SE).
Eelnõuga täidetakse 2008. aasta Euroopa Liidu nõukogus vastuvõetud otsus võidelda rassismi ja ksenofoobia ilmingute vastu kriminaalõiguse vahenditega.
Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu jõustumisel paraneb sotsiaalse keskkonna kaitsmine viha ja vaenuavalduste eest ning alusetu diskrimineerimise vastu mistahes alustel olgu selleks siis rahvus, rass, kehaline tunnus, terviseseisund, puue, vanus, sugu, keel, päritolu, etniline kuuluvus, usutunnistus, veendumus, seksuaalne sättumus, sooidentiteet või varaline või sotsiaalne seisund. Eelnõul on mõju nii avalikes kui ka erasuhetes. Muudatusel on positiivne sotsiaalne mõju. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 19. oktoobril vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (arestimaja ülesannete üleandmine) eelnõu (275 SE).
Eelnõuga tehakse ettepanek kulude säästmiseks ning asutuste põhitegevusele keskendumiseks anda Tartu arestimaja ülesanded üle Tartu vanglale ning Jõhvi arestimaja ülesanded Viru vanglale, kuna Tartus ja Jõhvis tegutsevad sarnaste ülesannetega kinnipidamiskohad. Teisi Eesti piirkondi muudatus ei puuduta.
Eelnõuga muudetakse seadust, et vanglatel oleks võimalik lisaks kurjategijatele kinni pidada ka arestiga karistatuid, kuni 48ks tunniks kinni peetuid, samuti kainenema toimetatud inimesi.
Muudatuse tulemusena kaob Eestis 221 kinnipidamiskohta. Samuti vähenevad arestimajade ülalpidamise püsikulud, mida tuleb suures osas kanda ka olukorras, kus arestimajad on väga väikese täituvusega. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse MTÜ Loomapäästegrupi, MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liidu ja Heiki Valneri 6. oktoobril algatatud kollektiivse pöördumise „Aitab! Rahvaalgatus loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks“ ja edastas selle menetlemiseks maaelukomisjonile.
Pöördumises kutsutakse kõiki hoolivaid ja vastutustundlikke kodanikke ning ettevõtteid, mittetulundusühinguid, poliitilisi, usulisi ja teisi ühendusi liituma käesoleva kollektiivse pöördumisega nõudmaks Riigikogult konkreetseid tegusid aina halveneva loomakaitse valdkonna parandamiseks. Pöördumise algatajad märgivad, et tuginedes üle kümne aasta pikkusele praktikale ja kogemusele on nad seisukohal, et loomade heaolu ja kaitse inimese tegevuse eest ei ole tänases Eestis piisavalt tagatud ning loomade kannatuste vältimiseks ja väärkohtlemise ärahoidmiseks on vajalik mitmete õigusaktide muutmine.
