Menetlusse võeti Riigikogu avalduse “Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi kuulutamisest terroristlikuks” eelnõu
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse üheksa eelnõu ja kaks kollektiivset pöördumist.
85 Riigikogu liikme 11. oktoobril esitatud Riigikogu avalduse “Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi kuulutamisest terroristlikuks” eelnõu (717 AE).
Avalduses on kirjas: „Riigikogu mõistab karmilt hukka Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse Ukraina vastu ja agressiooni käigus vallutatud territooriumi ebaseadusliku annekteerimise. Eesti ei tunnusta mitte kunagi Ukraina territoriaalse terviklikkuse lõhkumist agressiooni ja libareferendumite tulemusel. Õigusrikkumine ei saa mitte iialgi tekitada õigust.
Tuumarelvaga ähvardav Putini režiim on muutnud Venemaa kõige suuremaks ohuks rahule nii Euroopas kui ka kogu maailmas.
Tuletades meelde käesoleva aasta 23. veebruaril vastuvõetud Riigikogu avaldust, on agressioonisõja või rahvusvahelisi lepinguid, kokkuleppeid ja lubadusi rikkuva sõja kavandamine, ettevalmistamine, alustamine või pidamine kuritegu rahu vastu.
Arvestades käesoleva aasta 21. aprillil vastuvõetud Riigikogu avaldust, milles Venemaa Föderatsiooni agressioon Ukraina vastu tunnistati rahvusvaheliseks kuriteoks ning tsiviilelanike vastu suunatud massilised julmused genotsiidiks Ukraina rahva vastu, toetab Riigikogu toimepandud sõja- ja genotsiidikuritegude väljaselgitamist ja uurimist ning nende sooritajate vastutusele võtmist.“ Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Valitsuse 10. oktoobril algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (709 SE).
Eelnõuga võetakse üle ELi direktiiv olmevee kvaliteedi kohta.
Eelnõu näeb ette vähendada joogivee varustamisega seotud riske tervisele ja keskkonnale, optimeerida joogivee käitlemise kulusid ja tagada ohutu joogivesi kogu elanikkonnale. Lisaks on eelnõu eesmärk kasvatada tarbijates usaldust kraanivee vastu, et vähendada plasti tootmist, jäätmeteket ja seeläbi säästa keskkonda. Eelnõuga võetakse kasutusele veevarustusahela riskihindamise põhine käsitlus. Samuti parandatakse elanike juurdepääsu joogiveele ja sellega seotud teabele ning seatakse nõuded joogiveega kokkupuutuvatele materjalidele ja veepuhastuskemikaalidele, aga ka nõuded veelekete vähendamiseks.
Eelnõuga pannakse kohustusi joogivee käitlejale, avalike valduste omanikele, kohaliku omavalitsuse üksustele, Terviseametile, Keskkonnaametile ja Keskkonnaministeeriumile. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Valitsuse 10. oktoobril algatatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (710 SE).
Eelnõuga sätestatakse soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide reform üleminekuperioodiga: alates seaduse jõustumisest saab juurde töötada vähemalt pool nõutavast soodusstaažist. Kui sooduspensioni määramiseks on staažinõue 12 aastat ja 6 kuud või väiksem, saab täiendavat staaži juurde omandada kuni 31. detsembrini 2030, ning eespool nimetatust pikema staažinõude korral saab täiendavat staaži juurde omandada kuni 31. detsembrini 2036. a. Tegemist on pikaajalise üleminekuga, mis võimaldab inimestel õiguskindluse eesmärgil juurde omandada sooduspensioni määramiseks puuduolev staaž või olukorraga kohaneda ja valmistuda vajaduse korral karjääripöördeks. Erandina kehtestatakse soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide puhul pikem üleminekuperiood nendele isikutele, kes töötavad all- ja pealmaa mäetöödel põlevkivi kaevandamise, töötlemise või rikastamise alal. Sel juhul arvestatakse soodusstaaži kuni 2049. aasta 31. detsembrini. Alates 2050. aasta 1. jaanuarist põlevkivi kaevandamise, põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemia tootmisalal, tööl, kutsealal või ametikohal töötamist soodusstaaži hulka ei arvestata.
Pension määratakse kehtiva seaduse alusel juhul, kui inimesel on täidetud pensioni saamiseks kõik seadustes sätestatud nõuded – soodusstaaž, mida omandatakse ja arvestatakse kuni eelnimetatud tähtaegadeni, üldstaaž ning sooduspensionile õigust andev vanus jm. Nendel inimestel, kellel on soodusstaaž juba eelnevalt omandatud, ei ole vaja täiendavat staaži juurde teenida ning neile määratakse pension, kui neil on selle määramiseks kõik nõuded täidetud. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 10. oktoobril algatatud kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (711 SE).
Seaduse muutmine pakub lisavõimalusi pensionikogujatele ja lubab teha II sambasse senise 2 protsendi asemel sissemakseid määras 4 või 6 protsenti. Vaikimisi jääb kehtima senine 2-protsendiline makse määr. Uus makse määr rakendub alati 1. jaanuarist ja avaldus peab olema esitatud hiljemalt eelneva aasta 30. novembriks. Makse määra võimalik muuta kord aastas.
Sotsiaalmaksu arvelt tasutavat 4 protsenti makset I pensionisambasse eelnõu ei puuduta. Suuremate sissemaksete tegemine II sambasse ei avalda mõju I sambas teenitavatele pensioniõigustele ega I samba eelarvele.
Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2024, mil saab hakata esitama avaldusi makse määra tõstmiseks. Kõrgemaid makseid saab nii tegema hakata kõige varem 1. jaanuarist 2025. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 10. oktoobril algatatud riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (712 SE).
Eelnõu kohaselt muudetakse kohaliku omavalitsuse ja riigi vahelised maatoimingud lihtsamaks ja läbipaistvamaks.
Ühtlustatakse riigi ja KOVide maade võõrandamisel vastastikku avaliku huvi väljaselgitamise ja teostamise võimalusi ning antakse riigile õigus sekkuda avaliku huvi korral maade omandamiseks.
KOVil tekib kohustus välja selgitada kinnisasja vajalikkus riigile, kui KOV hakkab võõrandama või seadma hoonestusõigust maale, mille ta on eelnevalt riigilt tasuta saanud. Riigile maa tagastamisel kompenseerib riik KOVile tema poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud.
Eelnõu kohaselt vähendatakse KOVi poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu nii tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamisel, kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel 65%-lt 50%-le (maa harilikust väärtusest).
Sealjuures saab riigile makstavast tasust maha arvata KOVi poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused. Samuti pikendatakse ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel tasumise tähtaega viielt aastalt seitsme aastani. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 10. oktoobril algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (äriühingute piiriülene liikumine) eelnõu (713 SE).
Seaduse muutmisega võetakse Eesti õigusesse üle ELi direktiiv, mis reguleerib äriühingute piiriülest ümberkujundamist, ühinemist ja jagunemist. 2019. aastal vastu võetud direktiiv avardab äriühingute võimalusi ELi ühtsel siseturul, soodustab majanduskasvu ja konkurentsi.
Seni on olnud võimalik äriühingute piiriülene ühinemine, uute võimalustena lisatakse piiriülene jagunemine ja piiriülene ümberkujundamine.
Samal ajal muudetakse rangemaks kontrolli piiriülese liikumise tingimuste üle, näiteks ei ole see võimalik, kui äriühingu suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus või kriminaalmenetlus.
Oluliselt on täiendatud ka puudutatud isikute (osanikud, aktsionärid, võlausaldajad, töötajad) huvide kaitse norme, sh on edaspidi paremini tagatud töötajate kaasatus ja osalus äriühingu piiriüleses liikumises.
Ühtlasi täieneb registripidaja kontrollikohustus piiriülese liikumise tõendi väljaandmisel.
Registripidaja peab senisest laiemalt jälgima piiriülese liikumise motiive. Muudatus on suunatud sellele, et piiriülest liikumist ei kasutataks eesmärkidel, mis on potentsiaalselt ebaseaduslikud või millega võib kaasneda oht Eesti julgeolekule. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 10. oktoobril algatatud välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu (714 SE).
Seadusesse lisatakse volitusnorm, mis võimaldab anda ELi toetuse või välisabi meetmete rakendamine halduslepingiga riigi sihtasutusele või riigi osalusel asutatud sihtasutusele, näiteks Keskkonnainvesteeringute Keskusele. Muudatus võimaldab paindlikult valida toetusprogrammide rakendamiseks koostööpartnereid, kes vaatavad taotlused läbi, hindavad neid, teevad rahastamise otsused ning nõuavad vajadusel raha tagasi. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Valitsuse 10. oktoobril algatatud Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi (EMBL) asutamiskokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu (715 SE).
Eelnõu kohaselt ühineb Eesti Vabariik Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi (EMBL) asutamiskokkuleppega. 2021 esitas Eesti EMBL nõukogule täisliikmeks saamise taotluse ja samal aastal kiitis EMBLi nõukogu Eesti liitumise heaks. Eesti liitumiseks on vaja ühineda EMBLi asutamiskokkuleppega.
Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium on üks maailma juhtivaid riikidevahelisi organisatsioone molekulaarbioloogia valdkonnas, mis edendab koostööd Euroopa riikide seas vastavate alusuuringute alal, arendab molekulaarbioloogilisi teadmisi hariduse, meditsiini, põllumajanduse, looduskeskkonna jt valdkondades ning tagab juurdepääsu vastavale tipptasemel teadusaparatuurile. EMBL on üks Euroopa suurtest rahvusvahelistest teadustaristutest ja -keskustest.
EMBLi täisliikmesus avab uusi koostöövõimalusi Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, samuti võimaldab EMBLi liikmesus luua otsekontakte EMBLi võrgustikku kuuluvate maailma juhtivate suurettevõtetega, näiteks ravimifirmad. Eestile huvipakkuv valdkond on personaalmeditsiin (sh personaalne vähimeditsiin) ja sellega seonduv ettevõtlus, lisaks EMBLi laialdane kompetents genoomiandmete analüüsimisel (mh vähirakkude andmed), andmete talletamise kogemus ja tehnoloogiasiirde kompetents. Eesti teadlased saavad konkursi korras kandideerida EMBLis pakutavatele töökohtadele.
Eelnõu võimaldab kokku hoida teadusele kuluvat raha, kuna Eesti teadlastele on avatud molekulaarbioloogia alased praktilised koolitused ja enese täiendamine EMBLi laboratooriumites, lisaks kaetakse liikmesriikide teadlastele doktoriõppe ja järeldoktorantuuri kulud. EMBLi asustamiskokkuleppega ühinemisega kaasnevad kulud EMBLi eelarvesse makstava aasta osamaksu ja liitumistasu osas, mis on hinnanguliselt vastavalt 56 000 eurot ja 51 750 eurot. Kulud kaetakse haridus- ja teadusministeeriumi teadussüsteemi programmi eelarvest. Eesti suhtes jõustub asutamiskokkulepe ühinemiskirja hoiule andmise päevast. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 11. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja energiakriisi päästepakett” eelnõu (716 OE).
Eelnõuga tehakse ettepanek töötada välja tasuta elektripakett kodutarbijatele 130 kWh ulatuses ühes kuus kuni 30. aprill 2023, samuti viia ettevõtete elektrienergia ja maagaasi võrgutasud 0 euroni kuni 30. aprill 2023 ning laiendada elektri universaalteenust keskmise suurusega ettevõtetele ja kohaliku omavalitsuse asutustele. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Mariann Joonas-Tõnumaa algatatud kollektiivse pöördumise “Kõigile koroonasurmadele tuleb teha ekspertanalüüs” ja edastas selle menetlemiseks sotsiaalkomisjonile.
Menetlusse võeti veel MTÜ Eesti Erametsaliidu algatatud kollektiivne pöördumine “Nõuame looduskaitseliste piirangute õiglast hüvitamist” ja edastati see menetlemiseks keskkonnakomisjonile.
