METSAOMANIKE KAASAMINE I Metsanduse toetusrühm arutas metsaomanike kaasamist looduskaitseküsimuste lahendamisel
Riigikogu metsanduse toetusrühm kohtus Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaagentuuri ja Riigimetsa Majandamise Keskuse esindajatega, et saada ülevaade kuuse-kooreüraski rüüste ulatusest ja astutud sammudest kahjustuse piiramiseks. Samuti arutati kohtumisel metsade majandamise võimalusi omavalitsuste poolt koostatavates üldplaneeringutes.
Riigimetsas on üraskikahjustusi tänavu registreeritud 2900 hektaril, mis moodustab umbes 2% riigimetsas kasvavatest vanematest kuusikutest. Umbes pooled kahjustustest on pindalalt väikesed ja likvideeritavad sanitaarraietega. RMK peametsaülem Andres Sepp kinnitas, et üraskikolletes tehtavate raiete eesmärk on eelkõige kahjustuskolde likvideerimine.
Keskkonnaagentuuri peaspetsialisti Heino Õunapi sõnul algas tänavune massiline üraskilendlus ebatraditsiooniliselt hilja, 25.-26. mail. See tähendas, et ka püünispuude asustamine on osaliselt lükkunud juunisse. Eelpool toodu tähendab, et metsa majandamise eeskirjas tuleks muuta paindlikumaks kuupäeva kehtestamine, mil peab kevadel varutud okaspuupuit metsast välja viidud saama. Üraskitega asustatud raiutud puidu väljaveoga õnnestub vähendada üraskite arvukust ning kahjustuse ulatust.
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve tutvustas üraskikahjustuste vastu võitlemise tegevuskava ning selgitas ülesse kerkinud küsimusi omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel rohevõrgustikega ja kõrgendatud avaliku huvidega aladel. Omavalitsused sisustavad nimetatud alasid väga erinevalt.
Metsanduse toetusrühma esimehe Heiki Hepneri hinnangul tuleks erametsaomanikele toetavate meetmete loetellu kindlasti lisada üraskikahjustuste vähendamiseks rakendatavad vahendid ja võtted ning riigil tuleks suurendada metsakahjustuste pikaajalist monitoorimist ja sellega seotud rahastamist. Üldplaneeringute koostamist kommenteerides rõhutas Hepner, et iga kehtestatud piirang peab olema põhjalikult läbi kaalutud ning vajadusel tuleb ökosüsteemsete teenuste saamiseks metsaomanikega kokkuleppeid sõlmida.
Kõik osapooled leidsid, et mõlemad käsitletud teemad on jätkuvalt aktuaalsed ja leiavad kindlasti käsitlemist ka aasta teises pooles.
