Home Keskkond Minister Liina Kersna: rohepööre on muutunud kõige tähtsamaks tuleviku teemaks
Minister Liina Kersna: rohepööre on muutunud kõige tähtsamaks tuleviku teemaks

Minister Liina Kersna: rohepööre on muutunud kõige tähtsamaks tuleviku teemaks

Rohepöördeks vajame rohkem teadlasi ja insenere ning muutust kõigi inimeste hoiakutes ja käitumises, seega on võti ennekõike haridussüsteemis ja teaduses, rääkis haridus- ja teadusminister Liina Kersna Riigikogus teaduspoliitika konverentsil „Kuidas targalt roheliseks pöörata?“

„Muutuste elluviimise eelduseks on teadmised, oskused ning muidugi inimesed, kes neid teadmisi kannavad ja kasutada oskavad,“ ütles Kersna. „Rohepööre on haridussüsteemile suur väljakutse. Peame juba maast-madalast looma aluse selleks, et meil oleks rohkem „kastist välja“ mõtlevaid andekaid noori, eriti loodus- ja täppisteaduste ning tehnika ja inseneeria valdkondades.“

Minister märkis, et rohepööre on muutunud kõige tähtsamaks tuleviku teemaks ning oleme jõudnud pöördepunkti, kust senisel kursil edasi minna ei saa. „Vajame muutust, mille esile kutsumiseks peab pingutama kogu ühiskond,“ sõnas Kersna. „On vaja tehnoloogiaid, mis aitavad meie vajadusi rahuldada keskkonda säästvamal moel. Tarbijatena peame muutma oma käitumist – vähem ostlema ja rohkem taaskasutama. Poliitikakujundamises peame võtma julgemaid positsioone, mis sunnivad meid mugavustsoonist välja tulema ja uusi lahendusi otsima.“

Minister tõdes, et rohepöördel tuleb arvestada paljude erinevate tahkudega. „Ent lõpuks on eesmärk üks – pidurdada kliimamuutusi ja hoida oma planeeti,“ üles Liina Kersna. „Pöörame probleemid võimalusteks ning võtame vajalikke suuri muutusi mitte kohustuste, vaid võimalustena. Rohelises suunas liikumine on investeering paremasse tulevikku, meie laste ja lastelaste tulevikku.“

Heade uudiste portaal avaldab kõne täismahus ja muutmata kujul.

Austatud Riigikogu liikmed, teadlased, teaduse hea käekäigu eest seisjad!

4. klassi loodusõpetuse tunnis räägitakse lastele, et planeet Maa on eriline. Eriline selle poolest, et teistel planeetidel pole leitud elu – vähemalt mitte sellisel kujul, nagu meie seda mõistame. Pilguheit lapse kooliraamatutesse on mõnikord hea meeldetuletus ka täiskasvanutele. Sest esimest korda ajaloos oleme me olukorras, kus terve inimkond peab pingutama selle nimel, et meie koduplaneet säiliks rohelise elukeskkonnana ka meie lastele ja lastelastele.

Rohepööre on muutunud kõige tähtsamaks tuleviku teemaks. See ei ole juhtunud ootamatult. Teadlased on juba mitu aastakümmet suunanud meie tähelepanu kliimamuutustele ja nende mõjudele, vajadusele vähendada fossiilsete kütuste kasutamist ning soovitanud võtta tõsiselt kõiki keskkonnasäästlikkuse küsimusi. Paraku ei ole teadlaste hääl kostnud piisavalt valjult ega piisava hulga inimesteni, mistõttu on probleemid kuhjunud ja süvenenud. Oleme jõudnud pöördepunkti, kust senisel kursil edasi minna ei saa. Vajame muutust, mille esile kutsumiseks peab pingutama kogu ühiskond. On vaja tehnoloogiaid, mis aitavad meie vajadusi rahuldada keskkonda säästvamal moel. Tarbijatena peame muutma oma käitumist – vähem ostlema ja rohkem taaskasutama. Poliitikakujundamises peame võtma julgemaid positsioone, mis sunnivad meid mugavustsoonist välja tulema ja uusi lahendusi otsima – olgu see siis vesinikuenergeetika laialdane kasutuselevõtt või fossiilkütust tarbivatest autodest loobumine. Vaja on põhimõttelist muutust nii inimeste käitumises, ühiskonna toimemudelites kui majanduse struktuuris. Muutuste elluviimise eelduseks on teadmised, oskused ning muidugi inimesed, kes neid teadmisi kannavad ja kasutada oskavad.

Alustame inimestest. Esiteks, meil on vaja rohkem teadlasi ja insenere, kes uusi teadmisi loovad ja nende alusel ühiskonnale vajalikke lahendusi välja töötavad. Teiseks, meil on vaja ettevõtjaid, kellel on julgust ja tarkust näha ühiskonna proovikivides uusi ärilisi arenguvõimalusi. Mida rohkem on meil doktoriõppes saadud teadmiste ja oskustega inimesi, seda enam toovad nad ühiskonda teaduspõhisust. Peame kasvatama doktoriõppe atraktiivsust, muutma õppe läbimise tõhusamaks ja kindlustama seeläbi teadlaste järelkasvu nii akadeemilises sektoris kui kogu Eesti ühiskonnas. Septembris saatis valitsus riigikogusse menetlemiseks õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu, et luua raamistik doktoriõppe reformile. Kuid rohepöördeks ei piisa vaid teadlastest ja inseneridest. Meil on vaja muutust kõigi inimeste hoiakutes ja käitumises ning siin on võti ennekõike haridussüsteemis. Pole vähimatki kahtlust, et rohepööre on haridussüsteemile suur väljakutse. Kool saab anda noortele teadmised, mis juhtub, kui me oma tarbimist ei muuda. Saab kujundada hoiakuid ja suunata tegema keskkonda säästvaid valikuid. Sageli on just lapsed need, kes tõstatavad kodus prügi sorteerimise teema või teatavad piknikule minnes, et nemad plasttaldrikuid ja –topse ei kasuta. Meie riiklikus õppekavas on keskkond ja jätkusuutlik areng läbiv teema. Keskkonnaharidusse panustavad ka paljud klassivälised tegevused, programmid, projektid ning noorte huviharidus- ja -huvitegevus.

Peame juba maast-madalast looma aluse selleks, et meil oleks rohkem „kastist välja“ mõtlevaid andekaid noori, eriti loodus- ja täppisteaduste ning tehnika ja inseneeria valdkondades. Me lihtsalt peame kasvatama noortes huvi inseneeria valdkonna vastu. See on üks põhjuseid, miks Haridus- ja Teadusministeerium on koostöös partneritega alustanud inseneriakadeemia loomist, eeskujuks juba aastaid edukalt tegutsev IT akadeemia. Mõistagi on inseneriakadeemial laiem siht – õpe peab senisest veelgi enam vastama tööturu vajadustele tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas. Ikka selleks, et kiirendada tööstuse digitaliseerimist ja anda hoogu rohepöördele. Mul on siiralt hea meel kõigi ettevõtmiste üle, mis panustavad inseneeria valdkonna arengusse. Veidi vähem kui kuu aega tagasi esitleti Tartus Ahhaa keskuses Eesti esimest päikeseautot Solaride. See on suurepärane näide, kuidas populariseerida inseneriharidust ning samal ajal ka rohetehnoloogia arendamist ja rohelist mõtteviisi. On tähendusrikas, et päikeseauto ehitati valmis just üliõpilaste endi eestvedamisel tihedas koostöös teadlaste ja ettevõtjatega.

Koostööd ei ole kunagi liiga palju. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA rõhutab mistahes tulevikutöö juures universaalseid oskusi, mis on olulised erialast sõltumata. Olgu näiteks koostöö- ja suhtlemisoskus, enese- ja ajajuhtimise oskus, esinemisoskus. Ka õppimisoskus, sest kiiresti muutuvas maailmas on vaja ennast pidevalt täiendada. Oma roll on keskkonnal, mis ümbritseb tarvilike teadmiste ja oskustega inimesi. Head ideed, mis sünnivad inimeste peades, hakkavad liikuma, arenema ja küpsema keskkonnas, mis seda soodustab. Seetõttu on väga oluline, et nutikaid ja ettevõtlikke inimesi jaguks erinevatesse piirkondadesse, et kohalik keskkond pakub ühist pingutust nõudvaid väljakutseid ja soodustab koostööd, aga ka ärilisi võimalusi, ja avab uusi turge. Soodsa keskkonna kujundamine erinevate sektorite, teadlaste ja ettevõtjate koostööks on erilise tähelepanu all meie uues teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ehk TAIE strateegias.

Aga me peame arvestama, et teele rohelisema elu poole võib sattuda karisid. Meil ei ole veel valmis ja järeleproovitud tehnoloogiaid ning oma tarbimisharjumuste ümberkujundamine ja vana minna laskmine on juba iseenesest inimloomusele raske. Kindlasti on inimesi, keda muutused tabavad raskemini – olgu näiteks energiavaesuse risk. Küllap on ka inimesi, kes rakendavad rohepöörde populismivankri ette. Ometi peame me edasi liikuma, sest teist võimalust ei ole. See, et me juba kaheksandat korda koguneme siia riigikogu saali, et teadlaste, ettevõtjate ja poliitikute triloogias jagada mõtteid ja arusaamu, annab tunnistust, et meil on lootust. Lootust tulla rohepöördest välja tugevama, uuenduslikuma, targemana. Eesti on näidanud maailmale eeskuju digipöörde eestvedamisel. Miks me ei võiks saavutada sama rohepöördel?

Mul on erakordselt hea meel tänase konverentsi ülesehituse üle, kus sõna saavad nii tehnoloogiaasjatundjad, sotsiaalteadlased, suur- ja väike-ettevõttete esindajad, poliitikud kui vabad mõtlejad. See palett kajastab väga hästi rohepöörde komplekssust ja ilmestab, kui paljude erinevate tahkudega peame selles protsessis arvestama, kui palju on erinevaid arvamusi. Ent lõpuks on eesmärk ühine – pidurdada kliimamuutusi, hoida oma planeeti. See on meie enda teha, kas näeme rohepööret koormava kohustusena või terendava lahendusena. Soovin väga, et pöörame probleemid võimalusteks ning võtame vajalikke suuri muutusi mitte kohustuste, vaid võimalustena. Rohelises suunas liikumine on investeering paremasse tulevikku, meie laste ja lastelaste tulevikku.

Soovin teile pöörast ja pöördelist konverentsi ning palju julgeid ideid!