Justiitsminister Maris Lauri ja siseminister Kristian Jaani leppisid tänasel kohtumisel kokku uued kuritegevusvastase võitluse prioriteedid, milleks on vägivallakuriteod, küberkuriteod, rahvusvaheline rahapesu ja suure kahjuga majanduskuriteod ning raske korruptsioon.
Selleks, et kuritegusid tulemuslikult ennetada, tõkestada ja avastada, seavad justiits- ja siseminister kuritegevusvastases võitluses politseile ja prokuratuurile prioriteedid ja edendamist vajavad valdkonnad. Jätkuvalt on prioriteediks organiseeritud narkokuritegude, inimkaubanduse ja riigivastaste kuritegude vastane võitlus.
Täiendavat edendamist vajavad järgmised kuritegevusvastase võitluse prioriteedid:
- vägivallakuriteod, eelkõige lähisuhtevägivald ja laste seksuaalne väärkohtlemine ning laste toime pandud vägivallakuriteod;
- küberkuriteod;
- rahvusvaheline finantssektori rahapesu ja suure kahjuga majanduskuriteod;
- raske korruptsioon.
Prioriteetide kokku leppimisel võeti aluseks „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ ning siseturvalisuse arengukava 2020-2030 eelnõu.
„Kuritegevusvastases võitluses on väga vajalik pidada silmas küberkeskkonna järjest suurenevat rolli kuritegude toimepanemisel, mida näitab ka statistika. Aasta aastalt registreeritakse ühe enam selliseid kuritegusid, mis on toime pandud veebis. 2020. aastal kasvas arvutikuritegude registreerimine võrreldes aasta varasemaga 12%, samal ajal kui kuritegevuse üldine tase vähenes,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.
„Oluline on keskenduda süüteomenetluses ohvrite sõbralikule kohtlemisele, et nad politsei ja prokuratuuriga kokku puutudes ei tunneks ennast halvasti, vaid saaksid abi ning mõistva suhtumise osaliseks, et süsteem neid veelkord ohvriks ei muudaks,“ rõhutas Lauri.
Siseminister Kristian Jaani sõnul pole kuritegevus täna enam pelgalt riigisisene küsimus, vaid on muutunud üha enam piiride üleseks ja laienenud ka virtuaalsesse maailma. „Rahvusvahelise finantssektori rahapesu ja suure kahjuga majanduskuriteod on samuti kiire ülemaailmse levikuga ning raskel korruptsioonil on suur mõju nii riigi julgeolekule, ausale majanduskeskkonnale kui ka ühiskonna õiglustundele, mistõttu tuleb tegeleda nende tõkestamisega. Taolised kuriteod mõjutavad tugevalt ettevõtluskeskkonda ja sellega kaasnevalt nii riigi majandust, heaolu ja mainet tervikuna.“
Siseminister tõi välja, et tähtis on märgata abivajajat inimest. „Perevägivald, ja eriti laste vastu toime pandud vägivald, on meie ühiskonnas jätkuvalt terav probleem. Eelmisel aastal hukkus politsei andmetel perevägivalla tõttu 16 inimest – kuid ka üks hukkunu on liiga palju,“ nentis Jaani. Siseminister märkis, et lapsed on kõige haavatavamad – perevägivalla juhtudest oli möödunud aastal 27 protsendil laps ise ohvriks või pealtnägijaks. „Aidata tuleb aga ka neid lapsi, kes satuvad ise vägivallatseja rolli või seadusega pahuksisse. On oluline nendeni varakult jõuda, et nad saaksid õigel ajal tuge ja et see tegevus ei saaks korduda.“
Valitsuse kuritegevusvastased prioriteedid seati esimest korda 2005. aastal siseministri ja justiitsministri Laulasmaa kohtumisel. Kohtumised toimuvad regulaarselt ning justiitsminister ja siseminister vaatavad koos prokuratuuri, politsei ja kaitsepolitsei juhtidega igal kohtumisel valitsuse kuritegevusvastased prioriteedid üle, et hinnata nende mõju ja leppida kokku ühised sammud seatud eesmärkide elluviimiseks.
