Avaleht Kultuur Muusikud saavad kandideerida pillifondi ajaloolistele meistripillidele
Muusikud saavad kandideerida pillifondi ajaloolistele meistripillidele

Muusikud saavad kandideerida pillifondi ajaloolistele meistripillidele

Eesti Pillifond kuulutas täna välja uue taotlusvooru seitsme ajaloolise keelpilli kolmeaastaseks kasutusõiguseks. Ajalooliste pillide kollektsiooni instrumendid kuuluvad valdavalt erainvestoritele, kes annavad need fondi vahendusel tähtajaliselt muusikute kasutusse. Pillifondi meistripillide kollektsiooni väärtuseks hinnatakse enam kui 1,5 miljonit eurot.

„Meistripillil on sõltuvalt pilli meistrist ja valmimisajast ligikaudu sada korda kõrgem hind kui tavalisel keelpillil. Muusikud neid pille ise soetada ei jõua ning seega on ettevõtjate ja investorite toetus hindamatu väärtusega. Ajaloolisi keelpille on maailmas hinnanguliselt säilinud vaid 7000 ringis. Kümme neist kuuluvad tänu erainvestoritele ja kultuurkapitalile pillifondi kogusse,“ ütles pillifondi juhatuse liige Marje Lohuaru.

Pilli taotlemiseks tuleb pillifondile esitada 11. veebruariks viimase kahe aasta loominguliste saavutuste kirjeldus ja järgneva kahe aasta plaan, erialane CV ja kahe rahvusvaheliselt tunnustatud sama eriala spetsialisti soovitus.

„Eesti muusikute rahvusvahelisele karjäärile saab tihti takistuseks just kõrgelt koteeritud meistripilli puudumine. Kvaliteetse muusikainstrumendi puudumine võib osutuda määravaks põhjuseks, miks interpreeti kõrgetasemelistesse koosseisudesse mängima ei kutsuta,“ ütles Lohuaru.

Vanima rendile antava pilli on valmistanud Itaalia pillimeister Giovanni Paolo Maggini umbes 1610. aasta paiku. See on kuulunud Eesti legendaarsele artistile Vladimir „Boba“ Sapožninile. Lisaks Maggini viiulile annab pillifond rendile kaks Napoli Gaglianode dünastia pillimeistrite valmistatud viiulit, Prantsusmaal 1802. aastal valmistatud viiuli ja Inglise pillimeistri Thomas Urquharti valmistatud altviiuli, mille vanuseks hinnatakse 320–370 aastat.

Lisaks antakse pillifondi ekspertkogu otsusega rendile kaks tšellot, millest vanima on valmistanud 1798. aastal prantsuse meister François Fourrier Nicolas, kes valmistas ka kõik Napoleoni õukonnaorkestri keelpillid. 1904. aastal valminud tšello autoriks on Milano pillimeister Celeste Farotti.

Sihtasutuse Eesti Pillifond asutasid 2015. aastal kultuuriministeeriumi initsiatiivil Swedbank, Eesti Rahvuskultuuri Fond ja maestro Paavo Järvi. Fondi asutamise ja tegevuse põhieesmärk on Eesti keelpillimängukultuuri rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine ja muusikute karjääri toetamine.

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga