Nabala mõis sai hoolitseva perenaise
Maie Matšenas otsustas panna oma hinge ajaloolisesse Nabala mõisa, muutmaks selle kohaks, kuhu on alati hea tulla. GoodNews palus sel kaunil daamil rääkida, mis tõmme viis teda Harjumaal asuvasse Nabala mõisa sellele uut elu sisse puhuma.
Maie Matšenas, kuidas sai pereemast ja arstist mõisaproua? Mis okas see hinges oli, mis sidus Teid Nabalaga?
Olen naine, kolme suurepärase lapse ema. Tunnen, et olen inimene, kes soovib midagi uut ja edasiviivat igasse oma päeva. See võib olla pisiasi, kuid kõik suured asjad saavadki ju alguse pisiasjadest. Vahel on see mõni mõttekild, mis võib hiljem realiseeruda mõneks suuremaks teoks.
Minu tee mõisa soetamiseni ongi n-ö hea saatuse võtmes lugu. See sai alguse sellest, et mõtlesin parasjagu, kuidas korraldada oma elu pärast laste suureks sirgumist. Kuna kaks last on pesast ära lennanud ja üks ka juba kannab kenasti kaela, siis lasin oma mõtetel vabalt lennata, seadmata mingeid piire. Ükskõik, milline mõte pähe tuli ja kui võimatu see ka esialgu ei tundunud, panin kirja. Mõtlesin ja tunnetasin ka endas läbi asjad, mis on minu jaoks eriliselt olulised ning mida ma teeksin, kuid millegipärast ei ole teinud, kuigi saaksin neist asjust energiat.
Saatuslikuks sai hoopis täiesti negatiivne kogemus eelmisel suvel ühes Eestimaa analoogses kohas, kuhu emaga puhkusele sattusin. Külastasime seda kohta vaid ühe öö ja hommikul tundsin, et seal oli nii ilus maja, aga nii palju oli personali käitumises valesti, et ma ise teeks küll paremini. Ja selle asemel, et olla kibestunud ja solvunud, tekkiski idee, et kui mul oleks nii armas maja, teeksin asju enda arvates paremini. Ja hakkasin otsima Tallinna ümbruses sellist mõisa-tüüpi maja.
Leidsin ja saatsin meili müüjale, et küsida tingimuste kohta. Kuna tegemist ei olnud ainult ostuga, vaid oli mitmeid nüansse, siis oli võimalus, et kas tingimused sobivad müüjale või mitte. Samas kaotada ei olnud midagi. Ootasin huviga vastust, ise mõeldes, et kui saatus soovib, et nii läheks, siis nii ka läheb. Läbirääkimised kestsid veel pea 4 kuud, aga kuna teine pool oli ka väga mõnusa suhtumisega, siis selle aasta jaanuari lõpus saigi tehing vormistatud.
Mis siis mõisast Teie käe all on saanud?
Kuna oleme alles üsna uued omanikud, siis peale siseruumide värskenduskuuri ning mõisaaia korralikku puhastust pakume maja rentimisvõimalust koolitusteks, konverentsideks, sünnipäevade ja pulmade pidamiseks. Rentida saab nii tundideks kui ööpäevaks. Kohe on valmimas ka uus koduleht, kust saab juba lähemat infot.
Samas on mõisaõuel toimunud kohalik laulu- ja tantsupidu. Laulupeotule toomise teel anti tuli üle Saku vallalt Kiili vallale. 30. juulil toimub meie õuel esimene kontsert C-JAM’i juubelituuri raames. C-JAM’i muusika sobib ideaalselt sealsesse keskkonda, rikastades kõiki külastajaid, kes lubavad endale mõnusa õhtupooliku hea muusika ja võimalusega võtta hetkeks aeg maha. Ootame inimesi ka mõni aeg varem õuele, et jõutaks võtta siseruumides tass kohvi või teed väikese kõrvasega. Plaanis on panna kontserdipaiga kõrvale elava tulega lõkkealused.
Nabalast nii ja naa … Mis paik see on?
Nabalast on viimasel ajal palju juttu olnud seoses kaitsealaga ning siin lähedal on kena loodus oma maa-aluste jõgede ja Pirita jõega. Samuti on lähedal Tuhala ja Eesti tugevaim energiasammas.
Nagu ütles Anto Raukas Rein Langile Nabala mõisas tuletoomise ajal intervjuus, et paljud teavad, et on olemas Nabala kaitseala loomise mõtted ja üleskerkinud arutelude käigus räägitakse palju Nabala-Tuhala loodusest. Tegelikkuses aga inimesed ei teagi, kus on Nabala, vaid lähevad Tuhala nõiakaevu juurde, mis asub siit mitmete kilomeetrite kaugusel. Hr Raukas kutsus üles inimesi otsima üles Nabala, et teadvustada tervikuna piirkonda, mille probleemidest räägitakse.
Ise elame kõrvuti väikese nahkhiirte kaitsealaga. Mõisa õuel on pesad paljudel lindudel. Oleme ka ise mõned korrad õhtul hilja nahkhiiri lendamas näinud ja tore tunne on elada koos ülejäänud loodusega.
Kuna oleme uued omanikud, siis otsime ja süveneme veel enam siin olnusse ja püüame muuta mõisa uuesti elavaks.
Nabala mõisa ajaloost
Keskajal asus Nabalas tornlinnus, mille ehitamisaeg on hilisematele põlvedele paraku teadmata. Tänaseks on linnusest säilinud väike küngas mõisahoone ees. 1475. aastast pärinevad esimesed teated Nabala mõisa kohta, kus vasallidele Nappelitele on eraldatud maaüksus.
1510. aastal vahetas mõisaomanik Bertram Junge Nabala mõisa Palmse mõisa vastu. Mõis läks üle Tallinna Naistsistertslaste nunnakloostri kätesse. Klooster suutis oma valdust hoida sõltumata reformatsioonist ja Liivi sõjast.
1598. aastal rändas mõis Maanõunike kolleegiumile, mis on rüütelkonna eelkäija. Peale Kuimetsa ja Kaiu losse oli Nabala mõis kolmas suurem rüütelkonnale kuuluv Põhja-Eesti mõis.
1685. aastal toimus reduktsioon ehk mõisate riigistamine ning mõis läks kaudselt kloostrile tagasi. Nüüd sai temast kloostri kompleksis tegutseva Tallinna gümnaasiumi omand, hilisem Gustav Adolfi gümnaasium.
Saabus 1710. aasta ja taas kord kuulus Nabala mõis rüütelkonnale, kuhu ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni.
Praegune mõisahoone on ehitatud arvatavasti 19. sajandi esimeses pooles ning teinud läbi ulatusliku arhitektuurilise iluoperatsiooni 20. sajandi lõpus.
Siiski on meetripaksused mõisamüürid tunnistuseks sellest, et vanasti võeti ehitusasja tõsiselt ning ka aeg ei suuda tema ajaloolist hingust olematuks teha. “Nabala” nime ajalugu on unustuse hõlma vajunud, ent kui seda nime kenasti suus veeretada ning venitades välja öelda, kõlab ta nagu “Naba-ala”. Naba ju teatavasti inimese keskpunkt. Nabala mõis seega ka omamoodi keskus. Keskpunkt või mitte, ajalooallikad teavad kinnitada, et veel paarsada aastat tagasi läinud Nabalast mööda Tallinn-Tartu maantee ning eks nii mõnigi tähtis külaline jäänud Nabalasse jalgu puhkama.
VAATA GALERIID!
Fotod: Nabala mõis
