NÄITUS AVATUD VIIMASEID PÄEVI I Reet Kalamehe inglimaalid sünnivad meditatiivses seisundis, ühendades end analüütilisest mõttetasandist lahti

Tartus Jaani kirikus näituse “Nemad, kes toovad valguse” avanud kunstnik Reet Kalamees selgitab, et tundis koroona ajal, kuidas paljudes inimestes kerkis üles teadmatusest ajendatud hirme – seetõttu avaldas ta rohkem oma maale sotsiaalmeedias, et aidata inimestel argimõtetest eemale saada ning kutsus neid üles rääkima lugusid, mis maale vaadates üles kerkivad, et anda maalidele nimed. 6 maalile pakuti ligi 600 nime ja nii said mitmed maalid koguni kaks nime – näiteks Südamehääl, ehk see, mis meid ühendab; Elumaatriks ehk joondumine kõiksusega ning näituse nimipilt Kaksikleek ehk Nemad, kes toovad valguse.

 Maalid sünnivad meditatiivses seisundis

 Maagilisena mõjuvad maalid on Kalamehe sõnul sündinud meditatiivses seisundis, kus kunstnik ühendab end lahti analüütilisest mõttetasandist ja ühendub üliteadvusega. Ta sõnab, et kõik see, mida ta maalib, on meie ümber olemas, ent me viibime sageli teises sageduses, kus seda näha ja tajuda on keeruline. Maalides paneb ta sageli ka mängima muusikalise tausta, mis teda toetab ja edasi juhib. Nii oli talle ka oluline, et näituse avamisel toetaks maale harfimuusika.

“Minu sõpraderingi kuulub imeline hing Kreet Rosin-Pindmaa, kelle tegevust vaimse nõustajana ja imelise loojana ma väga hindan ja austan. Nii palusingi Kreeda harfi mängima, et toetada näituse avamist sakraalsete helidega. Üks mu teine kaasteeline Aliis Vene Peopiigade agentuurist tuli samuti appi ja ehtis Jaani kiriku ära nii, nagu ma ise kunagi poleks suutnud,” rõõmustab kunstnik.

Tänu maalidele, taevalikele harfihelidele, kujundusele ja kõigile kohaletulnutele sündis helge ja külluslik atmosfäär.

Mõned maalid valmivad aastatega, teised lausa viskuvad lõuendile

Kui uurida, kaua maalid kunstnikul aega võtavad, tõdeb Kalamees, et mõnda maali võib maalida aastaid, enne kui tuleb teadmine, et nüüd on saanud valmis. Mõnda nädalaid. Aga on ka maale, mis tulevad loetud tundide jooksul.  Kiiresti ja suure intensiivsusega.

“Näiteks näituse nimipilt valmis ühe ööpäeva jooksul, ta tuli alla tohutu kiirusega ja intensiivsusega nagu välk või pikne. Selle maali valmimise ajal unustasin ma täiesti söömise ja magamise, Ma ei saanud panna enne pintslit käest, kui ta oli täiesti valmis. Pintsel on siinkohal ülekantud mõiste, sest ma sageli maalin sõrmedega, kätega, nii saan kõige paremini anda edasitajutavat energiat kätest otse lõuendile. Maalimise puhul ongi kõige olulisem ja vahel ka keerulisem tabada ära see õige hetk, kui maal on valmis,” toob ta välja.

Näitus “Nemad, kes toovad valguse” on Tartu Jaani kirikus avatud 3. juulini.