Nõmmel avati Nikolai von Glehni auks mitmed mälestustahvlid
„Jälgimäe mõisnik ja Nõmme linna rajaja Nikolai von Glehn oli mees, kelle rajatud hooned kestavad ja kellest räägitakse lugusid nii täna kui veel ka mitmete sugupõlvede pärast,“ ütles Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis suurmehe 180. sünniaastapäeva tähistamispidustustel, mille käigus paigaldati Nõmmel mitmed mälestustahvlid Glehniga seotud riiklikele mälestistele.
16. juulil, Nikolai von Glehni 180. sünniaastapäeval, avati mälestustahvlid Glehni postkontori (Jaama tn 14), Nõmme Rahu kiriku (Võsu tn 5) ning Glehni endise vorstivabriku (Pärnu mnt 320) juures. Seejärel austati Nõmme suurmeest tema mälestussamba juures Nõmme lindi ja lilledega. Glehni pargis asuvatele mälestistele – vaatetorn, loss ja palmimaja – paigaldati mälestustahvlid rahvapikniku ajal 18. juulil.
„Väärika, torniga, klombitud paekivist maja ehitas Glehn omaenda projekti järgi 1912. aastal Nõmme postiagentuuriks,“ räägib ajakirjanik, Nõmme Tee Seltsi liige ja mälestustahvlite idee algataja Kadi Alatalu. „Hoonel olid nii paksud seinad, et see sobis suisa pangahooneks. Glehni lugude hulgas on jutte ka pangaröövist.“
1902. aastal lasi von Glehn ehitada lihatööstuse, kus eraldi hoonetes olid laut ja tapamaja, suures paekivist majas aga liha- ja vorstitööstus ning karn. Rahvas tunneb seda maja Glehni vorstivabrikuna. Pärast I maailmasõda tegutses majas Nõmme Algkool, 1935–1940 Nõmme Muuseum, 1952. aastast Nõmme Laste Muusikakool, praegune Nõmme Muusikakool. Linnaks kasvav Nõmme, mõis ja kohalik rahvas vajasid ka rauatöötegijaid. Ühe valukoja rajas Glehn raudtee äärde praeguse Nõmme Rahu kiriku kohale. Kirikuks sai hoone aastal 1918, kui ehitati torn ja Manfred von Glehn hoone Nõmme luteri kogudusele kinkis. Kirik ehitati ümber aastal 1931 ja pühitseti Tartu Rahu auks.
1910. aastal ehitatud Vaatetorn on Glehni viimane rajatis Kõrgepea rikkaliku taimestiku ja teedega pargis. Atmosfäärifüüsiku ja Eesti teadusliku kosmoseseire rajaja Charles Villmanni algatusel kohandati mahajäetud torn 1960. aastate algul observatooriumiks, aastast 2013 tegutseb tornis ka Tallinna Tähetorni Selts.
Nikolai von Glehn oli rikka fantaasiaga mees, kes tahtis oma perekonnale ehitada kodu, mis meenutaks rüütlilossi. Selleks sobis Kõrgepea, saksa keeles Hohenhaupt, Mustamäe kaldal. Glehn oli ise nii arhitekt, insener kui ka ehitaja. Loss valmis oktoobris 1886. „Glehn muutis mitu korda ehitusplaani,“ räägib Kadi Alatalu, „ent lõpuks valmis põnev eri tasanditel hoone, kust avanesid vaated merele ja mäekalda alla kohta, kuhu Glehn rajas oma perekonna rahula. Lossi vastas on Glehni kõige eriskummalisem rajatis, palmihoone, mis on tehtud mördiga seotud raudkivitükkidest. On kahetsusväärne, et palmimaja restaureerimisena mõeldud tööde ajal muutis ehitusfirma omavoliliselt projekti sedavõrd, et praegune palmimaja terrass ei vasta Glehni rajatule ei stiililt ega materjalidelt.“
Kui Kõrgepea loss valmis, hakkas Nikolai von Glehn rajama lossiparki: kujundas pargiteid, istutas põõsaid, puid ja lilli.
„Ka Glehni pargiskulptuurid Kalevipoeg ja krokodill saavad tänavu mälestustahvlid,“ ütleb Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. „Tahan siinkohal tänada nii Nõmme Tee Seltsi kui ka kõiki nõmmekaid selle juubeliaasta eest. Kogukonna vaim on Nõmmel ärgas – ja küllap on see ka vanahärra Glehni teene. Kui niisugune väärt mees on juba linna rajanud, siis ei jää meilgi muud üle, kui oma lippu kõrgel hoida!“
