Õiguskantsler andis Riigikogule ülevaate oma tegevusest
Riigikogu sai tänasel istungil õiguskantsler Ülle Madiselt ülevaate tema 2021.–2022. aasta tegevusest. Õiguskantsler märkis, et tema kantseleil tuli probleeme lahendada peaaegu kõikides Eesti eluvaldkondades.
Õiguskantsler Ülle Madise tänas Riigikogu liikmeid abi ja toe eest, mida need inimeste murede lahendamisel on osutanud. „Samamoodi on põhjust tänada ministreid, ametnikke nii riigiasutustes kui ka linnades‑valdades ja ka ettevõtjaid, kes on vastu tulnud ja inimeste probleemid ära lahendanud,“ sõnas õiguskantsler.
Madise sõnul jõuavad tema kantseleini enamasti probleemid, mis on süsteemset laadi ja puudutavad paljusid. „Näiteks tuleb pidevalt lahendust otsida, kui kahju on tekkinud selle tõttu, et seaduses on lünk, et seaduse rakendaja on mõttelaisk või üha sagedamini seepärast, et öeldakse, et infosüsteemid ei luba,“ lausus ta ja toonitas, et Riigikogu ja inimeste põhiõigused ei või olla infosüsteemide pantvangis. „Ei olda mitte infosüsteemide teenistuses, vaid infosüsteemid peaksid aitama teha Riigikogul ja ametnikel oma tööd, ja ikka inimeste heaks.“
Põhiseaduslikkuse järelevalves tuli Madise sõnul kõige rohkem ettepanekuid teha kohalikele omavalitsustele, et nad viiksid oma määrused põhiseaduse ja seadustega kooskõlla. Ta lisas, et enamasti tuli selliseid parandusi teha sotsiaalhoolekande valdkonnas, heakorra alal, ehituse alal, puudega inimeste diskrimineerimise küsimuses, jäätmekäitluses ja reoveekäitluses. „Rõhuv enamus nendest ettepanekutest täideti ja Riigikohtusse minna ei olnud vaja. Oli ka ministri määrusi – jällegi, enamasti ministrid tegid oma määruse korda,“ lisas Madise.
Õigusriigi tervis on Madise sõnul jäänud kehvemaks. „Kahjuks kuuleb praegu juba eri leeridest küllaltki sageli, et kui meil on kriis, olgu see tervishoiukriis või naaberriikides sõda, siis ei peagi põhiseadust ja seadusi täitma. Küll rahulikumatel aegadel jälle jõuab põhiseadust täita,“ lausus Madise. Õiguskantsler toonitas, et selline mõtteviis on äärmiselt ohtlik. „Siin on vaja väga palju kindlat meelt, ka julgust olla avalikule arvamusele vastu, sest suure hirmu ja viha ajel kipub avalik arvamus põhiseaduse rikkumist isegi nõudma.“
Madise viitas oma kõnes, et mõned seadused on puudu. „Patsiendi testament. Teoreetiline õigus anda korraldus selleks ajaks, kui ise enam enda elus hoidva ravi või kliinilisest surmast elustamiseks nõusolekut anda pole võimalik, on olemas. Aga praktilist lahendust, mis selle teadmise arstini viiks, ei ole. See oleks kindlasti vaja leida,“ rõhutas ta. Samuti on Madise sõnul vaja seadusesse kirja panna, et arstidel on õigus agressiivseid inimesi enne operatsiooni või kiirabis ohjeldada, kuni narkoos hakkab mõjuma või jõutakse haiglasse.
Õiguskantsler ütles veel, et seadus peab olema arusaadav, mitte nii segane, et igaüks saab sealt välja lugeda, mida tahab. „Lahenduseks on see, et eelnõu autorid sunnitakse selges puhtas reeglitele vastavas eesti keeles selgitama, mis selle eelnõu seaduseks saades elus tegelikult juhtub. Teie 101 elukogemust annavad väga hea aluse, et neid võimalikke juhtumeid valmis mõelda ja nende kohta küsida,“ sõnas Madise.
Läbirääkimistel võtsid sõna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Heljo Pikhof, Isamaa fraktsiooni nimel Mihhail Lotman, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Anti Poolamets ja Reformierakonna fraktsiooni nimel Maris Lauri.
Ühe eelnõu esimene lugemine jäi pooleli
Istungi tööaja lõppemise tõttu jätkub Riigikogu liikmete Helir-Valdor Seederi, Heiki Hepneri, Tarmo Kruusimäe, Raivo Tamme, Üllar Saaremäe, Priit Sibula, Andres Metsoja ja Mihhail Lotmani algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (594 SE) esimene lugemine homme kell 14 algaval täiskogu istungil.
Eelnõu näeb ette tunnistada Eestis elavate välismaalaste, välja arvatud Euroopa Liidu kodanike, hääletamisõigus kohalikel valimistel kehtetuks. Praeguse seaduse järgi võivad kohalikel valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiva elukoha aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse.
