Riigikogu maaelukomisjon arutas oma tänasel istungil kohanimenõukogu ülesannete muutmist kohanimevaidluste lahendamisel ja riikliku kohanimeregistri pidamisel ning otsustas saata valitsuse algatatud kohanimeseaduse muutmise seaduse eelnõu (186 SE) esimesele lugemisele täiskogu istungil 17. juunil
Maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme sõnul ei lahenda muudatuse kohaselt kohanimenõukogu enam kohtueelseid nimevaidlusi, vaid esitab nimevaidlustes seisukohti. „Uue korra kohaselt võib isik kohanime kohta otsuse teinud kohaliku omavalitsuse üksusele esitada vaide või pöörduda halduskohtusse. Nimevaidlustes annab kohanimenõukogu valdkondliku ekspertarvamuse, mille järgimine on soovituslik,“ selgitas Tamm.
Ta märkis, et muudatus muudab nimevaidluste lahendamise protsessi selgemaks, lühemaks ja tagab vaiete lahendamise õiguslikult korrektsel alusel. Kaob ära vaidemenetluses tehtud otsuste õigusliku küsitavuse risk. Kohanimede kaitse tagatakse läbi sõltumatu ja usaldusväärse arvamuse andmise, mida on vaidlevatel pooltel (KOV ja isik) või vaidlusi lahendajal (KOV ja kohus) võimalik vaidlust lahendades kasutada.
Nime staatuse selgem määratlemine vähendab vaidlusi ja täidab lünga mõiste määratlemisel. Selgelt sätestatakse põhimõte, mille kohaselt nimi ei saa reeglina määrata asja olemust, vaid nimi ise peaks tulenema asja olemusest. Kõik sellest reeglist mitte lähtuvad erandid peaksid olema selgelt sätestatud mistahes seaduses või seaduse rakendusaktides. See põhimõte kehtib ka täna, kuid paraku on tulnud kohanimenõukogul seda siiski läbi printsiipide ja seaduse üldise loogika mõnedel juhtudel selgitada.
Kohanimeregistriga seotud asjaajamise paremaks korraldamiseks antakse riikliku kohanimeregistri pidamine Rahandusministeeriumilt Maa-ametile, kes on kehtiva seaduse kohaselt registri volitatud töötleja.
Eelnõu näeb ette anda registri volitatud töötleja ülesanded täitmiseks Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskusele. Sellest tulenevalt peab ka registri põhimääruse edaspidi kehtestama keskkonnaminister.
Eelnõuga tehakse ka muid väikesemaid muudatusi rakenduspraktikast tulenevalt, näiteks rööpnimede osas ei pea kohaliku omavalitsuse üksus enam taotlema ministrilt nõusolekult, vaid üksnes kohanimenõukogu arvamust ning määratletakse selgemalt kohanime staatus, mille kohaselt kohanimi ei tekita nimeobjektile iseseisvaid õigusi ega kohustusi.
