OLE TEADLIK I Mis vahe on hädaolukorral, eriolukorral ja erakorralisel seisukorral?
Heade uudiste portaal avaldab Siseministeeriumi koostatud korduma kippuvad küsimused ja vastused, mis selgitavad, miks riigis eriolukord välja kuulutati, mis vahe on hädaolukorral, eriolukorral ja erakorralisel seisukorral. Maailma Terviseorganisatsioon ja paljud kriisinõustajad kutsuvad inimesi üles tarbima vähem meediat ja jälgima infot müravabadest ametlikest keskkondadest.
Eestis saab koroonaviirusega seonduvat infot lugeda aadressil www.koroonaviirus.ee!
Miks eriolukord välja kuulutati?
Eriolukord on vajalik, et Eestis kõige tõhusamalt koroonaviiruse leviku vastu seista. Riik peab saama kodanikele anda selgeid ja vajadusel kohustuslikke korraldusi, mis aitaksid viiruse levikule piir panna. Selliste korralduste jagamine on võimalik eriolukorra puhul.
Mida tähendab eriolukord minu jaoks?
Eriolukorras on eriolukorra juhil (praegu peaminister) võimalik erakorraliste meetmetena anda vajadusel korraldusi nii asutustele ja inimestele. Neid korraldusi tuleb järgida.
Eriolukorras võidakse näiteks keelata mingis piirkonnas viibimine, avalike ürituste pidamine, kohustada inimesi olukorra lahendamiseks töötama ning kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu. Milliseid piiranguid on hetkel rakendatud jälgi Vabariigi Valitsuse koduleheküljelt: www.valitsus.ee.
Kas eriolukord tähendab, et mingeid teenuseid ei osutata?
Mittekriitilisi teenuseid osutatakse vajadusel väiksemas mahus või peatatakse ajutiselt üldse pakkumine, kuid kõiki elutähtsaid teenuseid (nt elekter, vedelkütus, side, kaugküte, vesi, haiglaravi jne) osutatakse ka eriolukorra ajal vastavalt kehtestatud nõuetele.
Mis vahe on hädaolukorral, eriolukorral ja erakorralisel seisukorral?
Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses.
Eriolukord on tõsisemate tagajärgedega lisameede hädaolukorra lahendamise tõhustamiseks.
Erakorraline seisukord reguleerib riigi käitumist põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude korral, nt Eesti piirkonna vägivaldne isoleerimine. Käesoleval juhul see nii ei ole.
Kas ma pean endale varuma toitu, esmatarbekaupu ja ravimeid?
Poed on öelnud, et kaubad otsa ei saa, tarneahelad toimivad ja kaupadega varustamine jätkub. Samas on alati mõistlik hoida kodus 7 päeva toiduvaru sõltumata kriisiolukorrast.
Üldised soovitused:
- Hoia kodus toitu, mida su pere sööb.
- Arvesta toidu koju varumisel kõigi pereliikmete erivajadustega (nt lapsetoit, lemmikloomatoit).
- Võimalusel hoidu koju varumast toitu, mis tekitavad janu.
- Võimalusel hoida kodus ka toitu, mida pole vaja jahedas säilitada ning mille valmistamiseks pole vaja vett keeta (konservid, küpsised jms).
Loe lisaks: www.kriis.ee –> peatükist Kriisiolukordadeks valmistumine koos pere ja kogukonnaga.
Lisaks lae alla mobiilirakendus „Ole valmis!“ ning tutvu selles toodud soovitustega.
