Avaleht Eesti elu OLE TEADLIK I Korduma kippuvad küsimused! Kui kauaks haridusasutused suletakse?
OLE TEADLIK I Korduma kippuvad küsimused! Kui kauaks haridusasutused suletakse?

OLE TEADLIK I Korduma kippuvad küsimused! Kui kauaks haridusasutused suletakse?

Heade uudiste portaal avaldab Haridusministeeriumi poolt koostatud korduma kippuvad küsimused ja vastused, mis selgitavad, millised asutused on suletud, kui kauaks haridusasutused suletakse ja mida tähendab distantsõpe.

Haridus- ja Teadusministeerium juhib tähelepanu, et distantsõppe perioodil ei tohi toimuda ka huviringid, treeningud jms ja rõhutab, et õppuritel tuleb teha paus koolivälistes huvitegevustes ning palutakse õppuritel viibida kodus. Lapsevanematel palutakse jälgida, et lapsed peaksid kinni koduväliste tegevuste keelust.

Lisaks pannakse omavalitsustele ja koolipidajatele südamele, et teave tegevuse peatamisest tuleb edastada kõigile, kes tegelevad õpilaste koolivälise aja sisustamisega.

Kui kauaks haridusasutused suletakse?

Kõik Eesti haridusasutused, välja arvatud lasteaiad on suletud õppetööks alates 16. märtsist. Õppetöö korraldatakse sel perioodil distantsõppena. Distantsõppe perioodi pikendamise vajadus otsustatakse iga kahe nädala järel, lähtudes olukorra arengust.

Selline hariduselu korraldus kehtib kuni olukorra muutumiseni.

Mida tähendab distantsõpe?

Õppetöö korraldamisel distantsõppena soovitame lähtuda koolis keskselt kokku lepitud alustest. Kuivõrd ootamatu õppetöö korralduse muutus võib tekitada segadust kõigil osapooltel, on oluline anda selgelt ja üheselt mõistetavat infot ning koolipoolne kontakt, kust saab lapsevanem vajadusel lisainfot leida.

  • Ühtselt kokkulepitud infokanal, kus on õpiülesanded leitavad (+ info vanematele).
  • Suhtlus õpetajaga/kooliga – koos õpiülesandega esitatakse info, kuidas ja millal saab õpilane vajadusel õpetajalt küsida abi, selgitusi.
  • Õpiülesande sooritamise ajaline arvestus, et vältida õpilase nii ala- kui ka ülekoormust.
  • Õpiülesande tagasisidestamine – mis vormis, kuidas (millises kokkulepitud ja ligipääsetavas keskkonnas) ja millal toimub ülesande esitamine, tagasisidestamine / hindamine.
  • Õppetöö planeerimisel peavad koolid arvestama olukorraga, et kõigil õpilastel ei pruugi olla ligipääsu vajalikule tarkvarale või digiseadmetele ning koolisiseselt on vajalik kokku leppida, millised on sellisel juhul võimalikud lahendused.

Millised asutused on suletud?

Õppetegevuseks on suletud kõigi haridusasutuste, sealhulgas üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, kõrgkoolide, noortekeskuste ja huvikoolide hooned. Lasteaedade ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab kohalik omavalitsus või muu lasteaia pidaja. Erivajadustega õppurite ja kinniste haridusasutuste õppetööd käsitletakse eraldi ning otsused õppekorralduse osas tehakse kooli, koolipidaja ja lastevanemate koostöös.

Kas õpetajad peavad töötama kodust?

Kui on vähegi võimalik, palume koolijuhil koostöös koolipidajaga korraldada õppetöö nii, et õpetajad saavad töötada kodus. Eesmärk on vältida inimeste kogunemist. Vajadusel tohivad õpetajad töötada koolis oma ruumides, kui välditakse suuri kogunemisi ja igal hetkel on võimalik tuvastada kontaktide ring.

Kindlasti peavad koju jääma need õpetajad, kes on haigustunnustega, viibinud riskipiirkonnas või puutunud kokku võimaliku nakatanuga.

Kindlasti ei tohi korraldada koolitusi ja seminare ja nõuda neil osalemist muul viisil kui distantsõppe korras.

Kas koolid peavad korraldama distantsõppe perioodil koolilõuna pakkumise?

Õppetöö koolihoones ei toimu, seega koolilõunat ei pakuta. Kodus olevatele õpilastele koolilõuna pakkumine ei ole üldjuhul võimalik (hügieeninõuete täitmine, keerukas logistika, haiguste võimalik levitamine jm). Kui koolile või kohalikule omavalitsusele on teada õpilased, kelle kodune olukord ei võimalda nõuetekohast toitlustust, siis tagatakse see koostöös sotsiaalvaldkonnaga individuaalselt.

Kas huvitegevus, trennid jm võivad toimuda?

Distantsõppe ajal ei tohi toimuda ka huviringid, trennid jms tavapärases st statsionaarses vormis. Muul viisil huvitegevuse läbiviimine on võimalik. Iseseisvate ülesannete andmine juhendaja poolt on tervitatav, kuna aitab sisuliselt täita õpilaste aega ja tagab tegevuse järjepidevuse.

Kas pean maksma huviringi/trenni eest, kui tegevust ei toimu?

Huvikooli seaduse § 21 lõike 3 alusel moodustab ühe komponendi huvikooli eelarvest tasuliste teenuste osutamine. Kuna huvikool ei saa sellel perioodil teenust osutada, ei ole põhjust ka tasu nõuda. Mõistlikuks lahenduseks oleks kompromiss nagu ettemakstud teenuse eest tasaarveldamise võimaldamine, teatud soodustused pikema aja vältel vms.

Kas erahuvikool tohib korraldada õppetööd, kui õpilasi on väga vähe?

Alates 16. märtsist on peatatud huvihariduse andmine, sellest tulenevalt tuleb ka erahuvikooli õppetöö korraldada distantsõppena. See tähendab igasuguse kontaktõppe piirangut. Täpsem lahendus soovitatakse välja töötada koos koolipere ja õpilastega.

Kas treener võib lastega õues trenni teha?

Alates 16. märtsist ei ole lubatud ka ühistreeninguid läbi viia ei siseruumides ega ka õues. Õpilastel on võimalik iseseisvalt treenida distantsjuhendamisel või veebipõhiste materjalide toel.

Kas tohib jätkata töökohapõhises õppes/praktikal osalemist?

Iga juhtumit tuleb hinnata eraldi, kuid üldiste põhimõtetena:

  1. Vältida olukordi või kogunemisi, mis pole tingimata vajalikud ning kus võib toimuda viiruse ülekandumine. Seega on soovitatav mitte korraldada õppetööd ka väikestes õppegruppides.
  2. Õpilaste praktika või töökohapõhine õpe võib jätkuda või alata, kui kõik osapooled (õpilane, alaealise puhul vanem, tööandja) sellega nõus on.
  3. Ühiselamudes elavad õpilased on soovitatav saata koju. Kui tegemist on erivajadustega õppija või välismaalasega, kes mõjuvatel põhjustel ei saa koju minna, siis võib kool võtta vastu ka teistsuguse otsuse.

Kas kutsekool tohib saata õpilasi välismaale praktikale?

Välisreise kool korraldada ei tohi, situatsioon sihtriigis võib muutada (riskid ei ole seotud mitte ainult viiruse leviku, vaid ka logistiliste piirangutega) ning tagasitulekul peaks viibima koduses karantiinis.

Mida peavad tegema õpilased, kes elavad õpilaskodus / ühiselamus?

Kool otsustab, aga üldjuhul tuleks saata koju. Kellel kodus distantsõppes osalemise võimalus puudub, saavad jääda õpilaskodusse/ühiselamusse, vältides kontakti teiste õpilastega. Kui tegemist on erivajadustega õppija või välismaalasega, kes mõjuvatel põhjustel ei saa koju minna, siis otsib kool lahenduse.

Mis saab kutsekooli lõpetajatest, kellel on vaja teha lõputöö?

Koolis lõputööd teha ei saa, kool peab leidma lahenduse koostöös õpilasega. Kutseeksamid lükatakse edasi.

Mis saab täienduskoolitustest?

Haridusministeerium soovitab tungivalt täienduskoolitused edasi lükata või võimalusel kasutada nende läbiviimiseks e-õppe võimalusi. Mida suurem on planeeritud koolitusgrupi suurus, seda tõsisemalt peaksite kaaluma koolituse edasi lükkamist.

Kui koolituse toimumise edasilükkamine ei ole enam võimalik, siis hinnake iga situatsiooni eraldi, lähtudes grupis suurusest; sellest kui palju õppijaid kuulub riskirühma (rasedad, krooniliselt haiged, vanemaealised inimesed) ja tõenäosusest, et potentsiaalne õppija võib olla kokku puutunud nakatunuga. Viimasel juhul välistage tema osalemine.

Vajadusel võtke kasutusele erimeetmed, näiteks piirake osalejate arvu. Kui koolitusele ilmub silmnähtavate haigussümptomitega õppija, ärge lubage tal koolitusel osaleda.

Juhtige osalejate ja ka töötajate tähelepanu viiruse leviku ennetavatele meetmetele. Halva enesetundega koolitajad ja töötajad peaksid jääma viivitamatult töökohalt eemale. Koolitustegevusest eemale jäämist peaksid kaaluma riskigruppidesse kuuluvad koolitajad.

Kas keeltekoolis võib õpe jätkuda?

Kuna eesmärk on kontakte vältida, siis statsionaarne õpe pigem ära jätta. Keeleõppeks on võimalik kasutada erinevaid e-õppevõimalusi. Haridusministeerium soovitab ajutise lahendusena leida sobiv rakendus.

Eesti keele õppe puhul on näiteks tasuta kasutada: algajatele mõeldud “Keeleklikk” (0–A2 tase) ja edasijõudnutele mõeldud “Keeletee” (B1 tase), kus iga soovija saab oma keeleoskust iseseisvalt arendada. Mõlemad e-kursused on läbitavad nii vene kui inglise keele baasil.

Kui on tegemist individuaalõppes õppijaga, kes soovib õppega jätkata kodus ja õpetaja on nõus tundi andma, kas seda tohib teha?

Kui tegemist on täiskasvanud õppijaga, peaks lahenduse leidma kahe poole koostöös. Kindlasti ei tohiks osaleda või koolitada need, kes on haigustunnustega, viibinud riskipiirkonnas või puutunud kokku võimaliku nakatanuga.

Mis saab täiskasvanute vabaharidusest / huvitegevusest?

Hetkel on esimene ülesanne takistada viiruse levikut. Haridusministeerium soovitab tungivalt leida võimalusi tegevuste edasi lükkamiseks või oluliselt vähendada gruppide suurust. Kindlasti ei tohiks osaleda need, kes on haigustunnustega, viibinud riskipiirkonnas või puutunud kokku võimaliku nakatanuga.

Juhtige osalejate ja töötajate tähelepanu viiruse leviku ennetavatele meetmetele. Mõelge nii osalejate kui juhendajate tervisele ja heaolule.

Kuidas on korraldatud õpe HEV-koolides?

Asutustes, kus täielik üleminek distantsõppele pole võimalik,  korraldatakse tegevus koostöös koolipidajatega juhtumipõhiselt st arvestades iga õpilase individuaalsust.

Kõigil lastevanematel, kellel see on vähegi võimalik, jätta siiski lapsed koju. Haigeid ja haigustunnustega lapsi kooli mitte lubada.

HTM saadab HEV õppeasutustele täiendavaid juhiseid ning on nendega kontaktis. Lapsevanemad saavad infot koolist.

Kuidas kontrollitakse läbitud teemasid HEV-õpilaste puhul? Kuidas käib hindamine? Kuidas arvestatakse puudumisi? Kuidas kindlustada, et õpilased ei jääks õppekavast maha?

HEV õpilaste õppetöö korraldus ei erine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatust, mille kohaselt õppetegevus viiakse läbi distantsilt. Õppetöö üksikasjalikud tingimused (sh hindamise) korraldab kool. Puudumisi tavapärasel viisil ei märgita. Õppetöös edenemine on samuti kooli ja õpetajate poolt korraldatav ning hästi korraldatud distantsõppe puhul ei teki mahajäämist õppekavas sätestatust.
Rajaleidja keskused on valmis toetama kõiki koole ja õpetajaid erivajadustega lastele koduõppe, kaugõppe korraldamisel.

Mis saab tasemetöödest, lõpueksamitest, sisseastumiseksamitest?

Lahendused sõltuvad olukorra edasistest arengutest. Kui vähegi võimalik, lähtutakse tavapärasest korraldusest. Hetkel on olemas siiski võimalus viia eksamid läbi valdavalt kavandatud eksamiaegadel. Vastavalt vajadusele lükatakse eksamiperioodi algust edasi.

Haridus- ja Teadusministeerium annab olukorra kohta regulaarselt täpsustavat infot ja juhiseid nii koolidele kui avalikkusele, sh kõiges selles, mis puudutab edasist õppekorraldust ning eksameid ja tasemetöid.

Sisseastumiskatsete üle otsustamine on kooli pidaja ja kooli pädevuses.

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga