OLE TEADLIK I Valitsus toetas EL-i õiglase ülemineku mehhanismi loomist
Valitsus kiitis istungil heaks Eesti seisukohad Euroopa komisjoni ettepaneku kohta luua õiglase ülemineku mehhanism. Selle eesmärk on toetada Euroopa Liidu pikaajalisest eelarvest 2021-2027 piirkondi, mida üleminek kliimaneutraalsusele kõige rohkem mõjutab. Eestis puudutab see eelkõige Ida-Virumaad. Eesti seisab põlevkivisektori tasakaalus kohtlemise eest Euroopa Liidus.
Ühe osa meetmete paketis moodustab õiglase ülemineku fond, millesse planeeritakse EL seitsmeaastases eelarves 7,5 miljardit eurot. Eestile eraldatav toetus on ettepaneku järgi 125 miljonit eurot. See rahastu puudutab eelkõige Ida-Virumaad, kus põlevkivitööstusel on suur negatiivne keskkonnamõju ja rohepööre mõjutab tööhõivet.
„Loodava õiglase ülemineku fondi eesmärk Eestis on toetada põlevkivisektori – nii tööstuse kui töökohtade – üleviimist kestlikumatele tegevusaladele,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Fondi loomine ega kasutus ei ole suunatud põlevkivi kaevandamise ja sellega seotud tööstuste sulgemisele. See on mõeldud toetusena üleminekul puhtamale keskkonnale ja jätkusuutlikumale majandusele.“
Täna kinnitatud seisukohtades on mitmeid aspekte, mida Eesti soovib Euroopa Liidus rõhutada.
„Eesti jaoks on eelkõige oluline, et fondi vahendite jaotamisel koheldaks Eesti põlevkivisektorit samal alusel kui teisi tahketel fossiilsetel maavaradel põhinevaid sektoreid teistes riikides,“ ütles rahandusminister Martin Helme. „Põlevkivikaevurid peavad olema võrdselt koheldud võrreldes näiteks Saksamaa ja Bulgaaria söe ja pruunsöekaevuritega. Lisaks, kui eesmärk on toetada kliimaneutraalsust, siis peaks silmas pidama seda, kui suures fossiilmaavaradest sõltuvuses piirkonna majandus on ning kui kõrged sihid riik endale juba püstitanud on. Meil on siseriiklikult lepitud lähikümnendiks ambitsioonikam kava kui Euroopa Liidus, ka see on väärt arvestamist.“
Õiglase ülemineku fondi kaudu saab alates 2021. aastast piirkondadele kliimaneutraalsema majanduse ja tööhõive suunas liikumiseks toetust küsida. Selle eelduseks on liikmesriigi koostatav regionaalne ehk Eesti puhul Ida-Virumaa õiglase ülemineku kava.
Riigihalduse minister Jaak Aab peab uue loodava fondi juures oluliseks selle keskendumist piirkondade arengu kiirendamisele , mis aitab kaasa uute võimaluste loomisele nii inimestele kui ka ettevõtetele.
„Saame võimendada neid tegevusi ja arendusi, mida ka praegu teeme Ida-Virumaa regionaalse tegevuskava ja Ida-Virumaa programmi raames,“ ütles Aab. „Fondist saab tulevikus anda toetusi nii ümber- ja täiendõppeks, elukeskkonna parandamiseks omavalitsustele kui ka puhtamatel tehnoloogiatel põhinevateks investeeringuteks. Põlevkivist energia tootmine ei kao üleöö, vaid suhteliselt pika üleminekuperioodi jooksul. Põlevkivi väärindamine muul moel aga jätkub ka tulevikus.“
Meetmete kava uuendatakse riigihalduse ministri eestvedamisel kuulates ära kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja teiste huvigruppide arvamused.
Eesti jaoks on oluline, et õiglase ülemineku fondi rahastu täiendaks ühtekuuluvuspoliitika, ühise põllumajanduspoliitika ja Euroopa ühendamise rahastut, millel on samuti tähtis osa üleminekul loodusvarasid säästlikult kasutavale ühiskonnale ja majandusmudelile.
Eesti näeb, et nendest EL fondidest tuleb kliimapoliitika eesmärkidesse panustada suurema osakaaluga kui muudest EL eelarve osadest.
Kolmas Eestile oluline teema on hoida paindlikkust struktuurifondide ja õiglase ülemineku fondi vahel ning vältida liigset bürokraatiat. „Meie hinnangul aitab paindlikkus saavutada laiemas vaates paremaid tulemusi ning seepärast võiks ka fondi kasutusulatus olla laiem, hõlmata näiteks ka üleminekupiirkonna transpordi- ja sotsiaaltaristu arendamist kestlikuma arengu eesmärkidesse panustaval moel,“ ütles Helme. „Põhjendatud juhtudel võiks lubada investeeringuid ka väljaspool Ida-Virumaad, kuna teemaks on nii töökohad kui ka energeetika.“
