OMA RIIK, OMA SEADUS I Riigikogus on Eesti Vabariigi põhiseaduse sajandat aastapäeva tähistav näitus
Riigikogus täna avatud näitus „Oma riik, oma seadus. Põhiseadus 100“ on pühendatud 100 aasta möödumisele Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmisest 15. juunil 1920. Ülevaatlik näitus keskendub meie neljale põhiseadusele – nende sünniloole ja sisule.
Riigikogu esimees Henn Põlluaas meenutas ajaloosündmusi enam kui sajand tagasi, mil pärast Vabadussõja lõppemist ja rahu sõlmimist asuti rajama iseseisvat Eesti riiki.
„Esimesest põhiseadusest sai Eesti riigi alusdokument, mille järgi korraldati elu riigis 14 aasta jooksul. Juba põhiõiguste asetus Eesti esimese põhiseaduse algusesse oli omas ajas eesrindlik. Näitusel ongi eraldi keskse teemana välja toodud põhiõigused ja nende käsitamine põhiseadustes,“ ütles Põlluaas.
Näitusel antakse ülevaade nii esimese põhiseaduse sünniloost kui ka teistest Eesti omariiklust seadustavatest õigusaktidest. Läbi sajandipikkuse ajaloo käsitlemise liigutakse edasi koos 1933. aastal muudetud põhiseadusega ning 1937. aastal loodud uue põhiseadusega. Mõnekümne aasta taha jääb Eesti iseseisvuse taastamine ja Põhiseaduse Assamblee töö 1992. aasta põhiseaduse loomisel. Näituse avasõnas mõtiskleb põhiseaduse tähenduse üle õiguskantsler Ülle Madise.
Näitusel on sündmuste värvikamaks edasiandmiseks valitud eredamaid mälestuste killukesi nii tollel ajal sündmustes osalenutelt kui ka hilisematelt põhiseaduse mõtte tõlgendajatelt. Välja on toodud tsitaate Asutava Kogu, Riigikogu ja Rahvuskogu protokollidest. Ajaloolisi fakte ja mälestusi täiendavad fotod ning Rahvusarhiivi dokumentide koopiad.
Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo sõnul on Rahvusraamatukogu kui riigiraamatukogu tihedalt seotud Eesti Vabariigi tekkega. „Rahvusraamatukogu seisab jätkuvalt hea selle eest, et teadus ja kunstid ning nende õpetused on meie riigis vabad nagu kinnitab ka põhiseadus. Seetõttu on au selle näitusega tähistada 100 aasta möödumist Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmisest,” sõnas Andresoo.
Näitus valmis Rahvusraamatukogu, Rahvusarhiivi, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikogu Kantselei koostöös.
