OMAVALITSUSTE TÖÖKORRALDUS I Eksperdikomisjon arutab omavalitsuste elektroonilise töökorralduse täpsustamist
Eksperdikomisjon arutab täna linnade ja valdade elektroonilise töökorralduse, volikogu liikme mandaadi kasutamise piirangute, riigi ja omavalitsuste läbirääkimiste ning valla- ja linnasekretäride rolli üle. Nende kohta soovitakse teha riigihalduse ministrile ettepanekud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatuste ettevalmistamisel.
„Kuigi volikogude interneti vahendusel töötamise reguleerimise teema oli juba enne eriolukorda komisjoni päevakavas, siis nüüd on see muutunud veelgi aktuaalsemaks,“ tõi välja riigihalduse minister Jaak Aab. „Seni on omavalitsuste töö regulatsioon selles valdkonnas olnud äärmiselt napp. Samas kehtiv seadus ei keela omavalitsustel kasutada istungite pidamiseks elektroonilisi töövorme. Koroonakriisi ajal on paljud omavalitsused saanud seda praktiseerida ning esile on tulnud täpsustamist vajavad aspektid.“
Samuti arutatakse, millist elektroonilist töökorraldust saavad kasutada valla- või linnavalitsused ning millised elektroonilised töökorralduse vormid on kohaliku omavalitsuse otsuste tegemisel lubatavad ehk millistele tingimustele peaks elektroonilised lahendused vastama. „Sealhulgas tuleb arvestada nõudega, et volikogu istung peab olema kõigile elanikele soovi korral avalikult jälgitav,“ selgitas minister Aab.
Kohtumisel on päevakorras ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi värske otsus. Kohus tunnistas põhiseadusevastaseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sätte, mille järgi ei saa volikogu liige samal ajal töötada samas omavalitsuse ametiasutuses töölepingu alusel.
Kohtulahendi järgi muutub põhiseadusevastane säte poole aasta pärast kehtetuks. Seetõttu tuleb seadust muuta nii, et kui volikogu liikme volitused on töölepingu alusel töötamise ajal peatatud, võib ta siiski otsustada volikogu volituste kestel, et asub volikogus oma mandaati kasutama. Kehtiva seaduse järgi peab otsustama kolme päeva jooksul volikogu liikme õiguste tekkimisest, kas asutakse volikogu liikmeks või loobutakse sellest, mis tähendab, et voliniku mandaat lõppeb ennetähtaegselt ning ta ei saa hiljem oma mandaati taastada.
Eksperdikomisjonis arutatakse, kuidas neid muudatusi sõnastada. Samuti seda, kas seadusesse sisse viia ka täiendavaid piiranguid volikogu liikmete kohta. Näiteks, kas sarnaselt omavalitsuse ametiasutuse töötajatega võiks peatada ka omavalitsuse hallatavate asutuste juhtide ja töötajate puhul nende volikogu liikme volitused. Arutelu tulemusena esitab rahandusministeerium konkreetsed muudatusettepanekud kaalumiseks Riigikogu põhiseaduskomisjonile.
Komisjonis on kavas nõu pidada ka selle üle, kuidas on seaduses piiritletud linnade, valdade ning riigi ülesanded, kuidas toimub nendega seonduvate kokkulepete läbirääkimine ning millistest põhimõtetest lähtutakse kohaliku omavalitsuse ülesannete muutmisel. Samuti arutatakse linna- ja vallasekretäride rolli ning selle täpsustamise üle.
Päevakorras on küsimused, kuidas tõlgendada omavalitsuse elaniku mõistet ja omavalitsuse kohustust osutada teenuseid oma elanikele. Arutletakse, kas peaks muutma senist lähenemist, et teenuseid tuleb osutada ametlikult elanikuks registreerinud elanikele või tuleks see põhimõte tänapäeva mobiilses maailmas üle vaadata.
Riigihalduse ministri moodustatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ehk KOKSi eksperdikomisjon kohtub regulaarselt iga kahe-kolme kuu tagant, et arutada süsteemselt läbi erinevad kohaliku omavalitsuse korralduse põhiteemad. Täna kohtub komisjon viiendat korda. Eriolukorrale sobivalt toimub seekordne komisjoni kohtumine virtuaalselt. Komisjoni tööplaanis on arvestatud, et kohtumised vastavalt temaatilisele jaotusele kestavad kuni 2021. aasta sügiseni.
Tänavu on kavas tuua avalikkuse ette ja saata ministeeriumite vahelisele kooskõlastusringile seaduse võimalikke muudatusi sisaldav väljatöötamiskavatsus, kus on esitatud arutamiseks olulisemad valikukohad. Väljatöötamiskavatsusest järgmine etapp on seaduse eelnõu kirjutamine. Eeldatavalt peaks kohalike omavalitsuse elu reguleeriv alusseadus uuendatud saama enne järgmisi Riigikogu valimisi aastal 2023.
