PAKENDIRINGLUS I Eesti pakendiringluse turg kasvas aastaga kolm korda
Teeme Ära Sihtasutuse kogutud andmete kohaselt oli mullu Eestis ringluses 430 000 korduskasutuspakendit, võrreldes 142 000-ga üle-eelmisel aastal.
Teeme Ära Sihtasutuse juhi Kadi Kenki sõnul kasvas kogu korduskasutuspakendite sektor eelmisel aastal kordades. „Liitunud toidumüüjate arv kasvas aastaga 60-lt ligi 200-ni. Eestis korduskasutuslahendusi pakkuvate ettevõtete arv kasvas mullu võrreldes aasta varasemaga üle kahe korra ja nende töötajate arv 80 protsenti,“ ütles Kenk.
„Varem tegutsesid Eestis üritustel joogitopside pakkujad, eelmisel aastal tekkisid juurde mitmed ettevõtted, kes pakuvad korduskasutuspakendeid ka igapäevaseks toiduostmiseks,“ kommenteeris Kenk. „Uued nõuded muudavad raiskavate ühekordsete plastpakendite kasutamist iga aastaga tülikamaks ning idufirmad pakuvad siin mugavaid ja säästlikumaid lahendusi,“ selgitas ta.
Teeme Ära Sihtasutuse juhi sõnul kõlavad ettevõtete juhtidega läbiviidud intervjuudest ka edasise kiire kasvu plaanid. „Üks ettevõte plaanib kasvatada mahtu 50 000 pakendiringi pealt 400 000 peale, teine avab senisele 100 tagastuspunktile lisaks veel 400,“ ütles Kenk.
„Kasvu taga on inimeste teadlikkus ja teenuse mugavus – korduskasutuspakend on sama mugav kui ühekordne pakend. Toidukarpide ringlus on sarnane panditaara süsteemile, aga tagastusautomaadid on mugavamates kohtades. Ka kaupmeestele on see lihtsam, puhtam ja võtab vähem ruumi,“ selgitas Kenk.
Kadi Kenki sõnul liigub valdkonda aina rohkem investorite raha, sest korduskasutuslahendused vähendavad kulukat raiskamist. „Ühekordse karbi või topsi tootmine kulutab nii loodusressursse kui raha ja prügi hävitamine on veel lisakulu. Korduskasutus säästab loodust ja on majanduslikult mõttekam,“ selgitas Kenk.
Ühekordsed pakendid asenduvad samm-sammult korduskasutuslahendustega nii Eestis kui kogu Euroopa Liidus. Kadi Kenki sõnul on Euroopas plaanis 2026. aastaks vähendadada oluliselt ühekordsete pakendite kasutust ja Eesti ettevõtete üleminekut ringmajanduslahendustele toetab ka Euroopa Liit miljonite eurodega.
„Aga kokku on sektorisse nii avalikest kui erafondidest tulemas lähiaastatel ligi triljon eurot ehk umbes 80 Eesti riigieelarve mahus raha,“ ütles Teeme Ära Sihtasutuse juht.
