PALUN KÜSI ABI I Riisalo, Lauri, Jaani ja Liimets: naistevastane vägivald mõjutab tugevalt ka lapsi ja lähedasi

Täna on rahvusvaheline naistevastase vägivalla vastu võitlemise päev, millega juhitakse tähelepanu vägivalla kahjudele naiste ja tüdrukute seas ning selle vähendamisele ja ennetamisele.

Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti 2020. aastal 3987 perevägivalla juhtumit, millest 88% toimepanijatest on mehed, ohvritest 81% on naised. 15% kõikidest kuritegudest Eestis on perevägivalla kuriteod, 567 seksuaalkuriteod 88 täisealise ja 479 lapskannatanuga.

Ligi kolmandikul juhtudel on perevägivallakuriteo pealtnägijaks või ka vahetuks ohvriks laps, mis tähendab, et üle tuhande lapse igal aastal saab otsese vägivallakogemuse oma kodus. Lapse heaolu ja arengut kahjustab nii otsene vägivald kui kasvamine vägivaldsete suhete keskel.

„Riik panustab erinevate asutuste koostöös igapäevaselt sellesse, et abivajajad teaksid, kuhu pöörduda ja saaksid kiiremas korras abi. See süsteem peab veelgi tõhusamaks muutuma,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Et senisest rohkem kuriteo ja vägivalla ohvreid saaksid vajalikku abi, oleme kavandamas uut ohvriabi seadust, millest eriti suure mõjuga saab olema psühholoogilise abi andmise reeglite muutmine.“

Praegu hüvitatakse psühholoogilise abi kulu süüteomenetluse olemasolul, kuid paljud perevägivalla ja seksuaalvägivalla juhtumid paraku ei jõua ametlikku uurimisfaasi. „Just naised kogevad neid vägivallavorme kõige rohkem ning võimalus saada tulevikus abi, sõltumata süüteomenetluse olemasolust, aitab eluga edasi minna ja terveneda paljudel vägivalda kogenutel,“ rääkis minister Riisalo.

„Selle aasta suvel valitsuses heaks kiidetud vägivallaennetuse kokkulepe keskendub ühe olulise teemana sellele, et perevägivalla ohvriteks ei ole ainult täiskasvanud. Ligi kolmandikul juhtudel on nendeks ka lapsed nii otseselt kui kaudselt. Näiteks ei nähta veel siiani ühiskonnas perevägivalda pealt näinud lapsi üheselt ohvritena, kuid lapsed kannatavad sellises olukorras ka juhul, kui neid ennast ei lööda. Kokkuleppes on laste aitamiseks  välja toodud hulk tegevusi nagu vanematele paremate oskuste andmine, spetsialistide koolitamine traumeeritud lapsega tegelemiseks ja palju muud,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.

Siseminister Kristian Jaani rõhutas naistevastase vägivalla vastu võitlemisel kõigi kaasuvate osapoolte olulisust. „Alates väljakutsest kuni ohvri igakülgse abistamise ja vägivallatseja nõustamiseni välja sõltub antava abi kvaliteet ja õigeaegsus paljuski just ametkondade vahelisest koostööst. Selle nimel teevad ametkonnad pidevalt tööd, et ühtlustada praktikaid, leida ohvri jaoks parimaid lahendusi ja vältida protsessi käigus taasohvristamist. Seetõttu reageerib politsei kuriteoteadetele, mis puudutavad otseselt või kaudselt ka lapsi, erilise tähelepanelikkusega ning teeb alati ka järelkontrolle,“ ütles Jaani.

Naistevastane vägivald on ebavõrdsete võimusuhete ilming ning selle negatiivne mõju ei avaldu mitte üksnes naistele, vaid ka perekondadele ja kogukonnale – tervele ühiskonnale.

„Naiste ja tüdrukute õiguste kaitse, nende võimestamine ja sooline võrdõiguslikkus on Eesti välispoliitika üks peamisi inimõigusalaseid prioriteete,“ ütles välisminister Eva-Maria Liimets. „Näiteks oleme rahvusvaheliselt seisnud selle eest, et lõpeks naiste seksuaalne kuritarvitamine relvakonfliktis ja nad oleksid kaasatud rahuläbirääkimistesse. Nende, sageli relvakonflikti varju jäävate õuduste välja toomiseks oleme ÜRO julgeolekunõukogusse kutsunud oma vahetut kogemust jagama eelkõige vabaühenduste esindajaid. Tänasest algas ÜRO naistevastase vägivalla vastu võitlemise kampaania, mille tunnusvärv on oranž – teemale tähelepanu toomiseks kannan ka mina oranži, samuti on välisministeeriumi hoone täna oranžiks värvunud.“

Kuhu abi saamiseks pöörduda?

• Hädaohu korral helista koheselt 112.
• Täiskasvanud, kes on lapsena kogenud seksuaalvägivalda, saavad tuge ja nõu ohvriabi kriisitelefonilt 116 006 ja veebivestluse kaudu aadressil palunabi.ee. Nõu saab küsida ka ohvriabitöötajatelt üle Eesti. Avatud on täiskasvanute tugigrupid, mille eesmärk on toetada seksuaalvägivalda kogenud inimeste igapäevaeluga toimetulekut. Tugigrupiga liitumiseks kirjuta tugigrupp@sotsiaalkindlustusamet.ee.
• Naiste tugikeskused on avatud sõltumata nädalapäevast ja kellaajast.
• Kui oled mures enda vägivaldse käitumise pärast, saad pöörduda tugiliinile 660 6077.
• Kui oled mures mõne lapse heaolu pärast või kahtled, kas laps võib vajada abi, helista lasteabitelefonile 116 111 või alusta veebivestlust kodulehel www.lasteabi.ee.
• Nõu ja abi võib küsida ka lastemajast, mis on lapsesõbralik ja turvaline koht, kuhu saavad pöörduda kõik, kellel on infot lapse seksuaalsest väärkohtlemisest või kellel on selline kahtlus. Lastemaja on paik, kus spetsialistid aitavad lapsel rahulikult ja turvaliselt kogetuga toime tulla. Lastemajad asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis, kuid teenus on kättesaadav kõikidele abi vajavatele lastele Eestis. Lastemajaga saab ühendust lasteabitelefonil 116 111.

Justiitsministeeriumi, siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, sotsiaalkindlustusameti, prokuratuuri ning politsei- ja piirivalveameti koostöös valminud tegevuste ülevaade lähisuhtevägivalla ennetamiseks:

• Uus vägivallaennetuse kokkulepe (PDF) kiideti heaks juulis 2021.
• Lähisuhtevägivalla (perevägivalla) ennetamisele keskenduv lähisuhtevägivalla memorandum ja tegevuskava kiideti heaks 2019. aastal.
• Sotsiaalkindlustusametis loodi 2020. aasta mais tugiliin vägivallast loobumise toetamiseks ning rahastatakse ka koostööpartnereid, kelle programmidesse saab vägivalla kasutajais suunata.
• Valdkonnaülene vaade perekonnale tervikuna on läbivaks põhimõtteks nii seni rakendatud vägivalla ennetamise strateegia, uue vägivallaennetuse kokkuleppe (VEKO) kui ka lähisuhtevägivalla tegevuskava arenduste puhul. Vägivallaennetus peab jõudma igas eas inimesteni ja vanemaealised on vägivallaennetuse kokkuleppes võetud esmakordselt tähelepanu alla.
• Osaleda saab vanemlusprogrammis „Hoolivad isad”, mis on suunatud isadele, kes on kasutanud või kasutavad vägivalda oma laste või laste ema vastu.
• Vanglasüsteemis viiakse ellu sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“. SKA on koostanud täpsema ülevaate (PDF)pakutavatest programmidest.

Pressiteade eesti viipekeeles