Peaminister elektrihinnast: peaks taastuvatesse energiaallikatesse rohkem investeerima
Riigikogu infotunnis soovisid Helir-Valdor Seeder, Henn Põlluaas ja Martin Helme peaministrilt selgitusi valitsuse tegevuse kohta seoses elektri kõrge hinna ja kliimapoliitikaga.
Seeder küsis peaministrilt, kas rohepöörde eesmärkidega on kõik korras, kas need on realistlikud tähtajad, mõistlikud hinnad, võimetekohased ühiskondadele ja kas Euroopa Liidu CO2-emissiooni kvootidega kauplemise poliitikat ei ole vaja muuta.
Kaja Kallas selgitas, et elektrihind on tõusnud ja see on kindlasti murekoht, sest elektrihind on inimeste igapäevases elus oluline: “Elektrita me tänapäeval ei saa, samuti vajavad elektrit kõik ettevõtted, kes toimetavad.”
Kallas ütles, et seos kliimapoliitika ja kvootide või elektrihinna vahel ongi see, et tegelikult taastuvenergia allikatel kvoodi ostmise vajadust ei ole ehk taastuvenergia on turul igal juhul odavam. „Ehk siis pigem see elektrihinna tõus näitab, et peaks taastuvatesse energiaallikatesse rohkem investeerima, sest turuolukorras pääseb turule kõige odavam elekter,“ märkis ta.
Peaministri sõnul on hinnatõusu põhjuseks ühelt poolt see, et tegelikult taastuvenergia allikaid on olnud liiga vähe. On ka olnud erakordselt tuulevaikne suvi, lisaks sellele on Norras olnud hüdroelektrit vähem kui tavaliselt, mis on tavaliselt hinna alla toonud. Terve rida tarbijaid on sõlminud fikseeritud hinnaga lepingu, mis tähendab seda, et börsihind neid otseselt ei puuduta ja lõigatakse ära kõrged tipud. „Mis puudutab CO2-kvoote, siis kvoodihind on tõepoolest tõusnud 30 eurolt 60 euroni,“ lausus Kallas.
Ta märkis, et peame nägema võimalusi ette, kuidas hinnatõusuga toime tulla just nendel, kellele see kõige valusamalt mõjub, aga looma ka samal ajal uusi taastuvenergia võimekusi.
„Me oleme kokku leppinud, et riik läheb hankima ka taastuvenergiat eraldi, mis annaks ilma toetusteta, ilma taastuvenergiatasuta ettevõtjatele kindluse, et nad võivad neid investeeringuid teha ja pääsevad oma elektriga igal juhul turule,“ ütles Kallas.
Kallas selgitas, et elektrihind kujuneb börsihinnast, võrgutasust, taastuvenergiatasust ja maksudest. „Tuleb vaadata, mida on meie võimuses muuta, mida meie võimuses muuta ei ole. Kui me räägime börsihinnast, siis see kujuneb börsil,“ märkis ta. Kallas ütles, et on veendunud turumajanduse toetaja. Ta arvab, et tegelikult on börsilt võimalik saada odavamat elektrit, kui me saame osaks põhjamaade turust, kus taastuvenergiat on rohkem.
Kallas selgitas, et esimene asi, mida valitsus teeb, on jätta ära eelmise valitsuse kokkulepitud aktsiisitõusud. Varem on otsustatud, et 1. maist 2022 aktsiisid tõusevad nii kütusel, elektril kui ka gaasil. Valitsus on nüüd otsustanud selle ära jätta. „Sellise seadusemuudatusega me tuleme riigikokku ja ma väga palun, et te seda seadusemuudatust toetaksite, et selline neljakordne tõus elektriaktsiisil jääks ära,“ ütles Kallas.
Peaminister vastas veel Indrek Saare esitatud küsimusele vastutuse kohta, Helmen Küti esitatud küsimusele riikliku teabe edastamise kohta kroonviiruse leviku piiramisel, Priit Sibula esitatud küsimusele vaktsineerimise korralduse kohta, Jevgeni Ossinovski esitatud küsimusele vaktsineerimise eesmärkide täitmise kohta.
Maaeluminister Urmas Kruuse vastas Rene Koka ja Ivari Padari esitatud küsimustele Maaelu Edendamise Sihtasutusega toimuva kohta.
