PEAMINISTRI PÖÖRDUMINE I OLE VALMIS I 3 nõuannet, kuidas koos perekonnaga kriisiks valmistuda
Peaminister Kaja Kallas pöördus Eesti rahva poole, kus sõnas, et Venemaal välja kuulutatud mobilisatsioon ei oma meie jaoks ohupilti – Eesti on ja jääb kaitstuks. Ta lisas, et Eestit kaitsevad meie oma kaitsejõud ning liitlased NATO-s ja Euroopa Liidus, seega saame oma igapäeva elu rahulikult edasi elada. Toome teieni Kallase sõnavõtu muutmata kujul.
„Head Eesti inimesed, pöördun teie poole, sest viimased päevad on toonud julgeolekurindelt uudiseid, mis on tekitanud inimestes küsimusi. Ja usun, et maailma jaoks ärevatel aegadel on vajalik nendel teemadel otse rääkida.
Venemaa on korraldamas Ukrainas libareferendumeid, mille eesmärk on Ukrainas okupeeritud alad annekteerida. Siis saaks öelda, et Ukrainas toimuv sõda on Venemaa vastu toimuv sõda. Vladimir Putin ähvardab tuumarelvaga ja on välja kuulutanud mobilisatsiooni – selle eesmärk on hirmutada ja see ei ole midagi uut. Eesti vastu otsest sõjalist ohtu hetkel pole ja me ei tohi lasta end heidutada.
Neljapäeval otsustas valitsus kutsuda 2861 reservväelast ja kaitseliitlast lisaõppekogunemisele “Okas 2022”. Oleme selliseid õppusi teinud varem ja kindlasti teeme ka tulevikus.
Tänavune “Okas” eristub selle poolest, et see on suurim lisaõppekogunemine, mida oleme kunagi korraldanud. Seda kaitsevõime tähendabki – valmisolekut ja kindlustunnet, et kriisi korral teame täpselt, mida teha. Meil on võimekas kaitsevägi, kaitsetahe ja maailmatasemel varustus. Me harjutame selle jaoks, et harjutatut ei läheks mitte kunagi vaja.
Tänan kõiki peresid, kelle ema, isa, vend, õde, poeg või tütar panustavad järgmised päevad meie kaitsevõime tugevdamisse. Ja tänan kõiki tööandjaid mõistva suhtumise eest.
Venemaal välja kuulutatud mobilisatsioon ei ole ohupilti meie jaoks muutunud. Eesti on kaitstud ja jääb kaitstuks. Me kõik saame oma igapäevaste toimetustega rahulikult edasi minna teades, et Eestit kaitsevad meie oma kaitsejõud ning liitlased NATO-s ja Euroopa Liidus.
Küll aga tahab Venemaa vaba maailma ühiskondi lõhestada. Kreml tahab meid survestada energiahindade, küberrünnakute ja propagandaga, aga me peame sellega koos hakkama saama. Parim kaitse on, et me ei lase ennast mõjutada.
Peame valmis olema ka selleks, et Venemaa võib oma elektrisüsteemist lahti ühendada Eesti, Läti ja Leedu. Kuigi Eesti on erakorraliseks desünkroniseerimiseks Venemaa elektrisüsteemist valmistunud juba aastaid, võib siiski tekkida ajutisi probleeme elektrivarustusega. Tark on olla võimalikeks elektrikatkestusteks valmis kõigil, nii riigiasutustel, ettevõtetel kui ka igal inimesel. Julgustan läbi mõtlema, kuidas elektrikatkestuse korral toime tulla. Juhised on olemas ka kodulehel olevalmis.ee.
Mobilisatsiooni väljakuulutamine Venemaal on tekitanud Eesti inimestes palju küsimusi. Kinnitan kõigile, et Eesti ja Venemaa vaheline piir on kaitstud. Eesti sulges piiri Vene turistidele juba 19. septembril. See oli õige otsus õigel ajal. Eesti on koduks meie inimestele, mitte agressorriigi mugavuspõgenikele.
Eestis elab ka Venemaa kodakondsusega inimesi, keda Putin tõenäoliselt sõtta kutsub. Ma usun, et mitte kellelgi, kes elab Eestimaal ja jagab meie väärtusi, ei ole valmisolekut minna kuritegelikku sõtta Ukraina vastu. Demokraatia ja vabadus on väärtused, mille hinda ja tähtsust teab Eestis igaüks. Meil on ühine tulevik, ühine julgeolek ja ühine kodu, keskendume sellele.
Kui siiski leidub keegi, kes Venemaa vägedega liitumist kaalub, siis minu sõnum on konkreetne: ärge minge, sest tagasiteed enam ei ole. Kes tõstab relva vaba rahva, vaba Ukraina vastu, tõstab relva ka Eesti vastu ja sooritab kuriteo, mida me ei andesta.
Eesti toetab Ukrainat koos lääne liitlastega jäägitult ja nii kaua, kui vaja.
Head Eestimaa inimesed, jäägem keerulistel aegadel rahulikuks ja hoidkem üksteist. Koos saame rasketest aegadest üle,“ rääkis Kallas.
3 nõuannet, Olevalmis.ee lehelt, kuidas koos perekonnaga kriisiks valmistuda:
Kriisis alguses võtab asjade ümberkorraldamine aega. Selleks, et oleksid valmis kriisides hakkama saama vähemalt nädala, toimi järgmiselt:
- Varu koju piisavalt joogivett, ravimeid ja toitu. Seejuures soeta toiduaineid, mida sööd ka tavaolukorras ja mis ei rikne liiga kiiresti ja säilivad ka toatemperatuuril. Osa toitu võiks olla söödav ilma valmistamata.
- Mõtle läbi, kas sinu lähedased või tuttavad võivad kriisiolukorras abi vajada ja kuidas sina saaksid neid vajaduse korral aidata. lepi nendega kokku, kuidas te omavahel ühendust hoiate.
- Koosta loetelu naabrite ja kogukonna olulisimate inimeste kontaktandmetest.
Ole teadlik, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju pere igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmistuda.
Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Veendu, et kõik pereliikmed teaksid:
- millal ja kuidas abi kutsuda
- kus asuvad olulisimad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna
- kuidas vajadusel vett või gaasi kinni keerata ja elektrit välja lülitada
- kuhu saate ohu korral ajutisel minna (maale, suvilasse, naabrite, sõprade või sugulaste juurde)
- missugustes olukordades on vajalik kindlasti kodust lahkuda ehk evakueeruda
- missugustes olukordades on ohutum jääda koju
- mida kodust lahkudes kaasa võtta
- kuidas koduloomade eest kriisiolukorras hoolitseda
