Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise toetus soosib keskkonnainvesteeringuid
Maaeluminister allkirjastas maaelu arengukava 2014–2020 raames makstava põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muudatuse, millega hakatakse taotlusi hinnates senisest enam soosima keskkonnahoidu ja bioohutusse panustavaid investeeringuid.
Maaeluminister Arvo Alleri sõnul on määruse muudatused suunatud väliskeskkonnast tulenevate võimalike negatiivsete mõjude ennetamiseks. „Soovime suunata põllumajandustootjaid läbi hindamiskriteeriumite antavate eelistuste rohkem investeerima taudide võimaliku leviku ennetusse. Samuti on tähelepanu all põllumajandustootmise keskkonnahoidlikkus,“ lisas minister.
Toetuse taotluste hindamisel saavad eelistuse investeeringud, mis aitavad kaasa bioohutusnõuete täitmisele ning mis vähendavad põllumajandustootmise elektrienergiaga varustatuse katkemise riski. Investeeringutel, mida soovitakse teha kuivati ehitamiseks või rekonstrueerimiseks, tõstetakse hindepunkte juhul, kui kuivati võimaldab küttena kasutada bioloogiliselt taastuvaid või vähem CO2-heidet tekitavaid energiaallikaid.
Lisaks eelistatakse senisest enam ka noori põllumajandustootjaid, kes saavad hindamisel täiendavad hindepunktid, kui neile on määratud toetus Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmest 6.1 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“ või kes on põllumajandusliku haridusega alla 40-aastane põllumajandusettevõtja.
Niisutussüsteemidesse tehtavate investeeringute korral kehtestatakse köögivilja ja kartuli kasvatamisega tegelevatele ettevõtjatele, kes teevad investeeringu niisutussüsteemi rajamiseks, maksimaalne toetuse määr kuni 70 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.
Tegemist on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmega 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“. Meetme raames saavad toetust taotleda põllumajandustootjad (põllumajandusliku müügituluga üle 14 000 euro) põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks (sh laiendamine ja rekonstrueerimine), põllumajanduslike masinate või seadmete ostmiseks (sh tootmishoone inventar) ja istandike rajamiseks või laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks.
Meetme 4.1 raames on toimunud kuus taotlusvooru ja kokku on toetust määratud 1164 põllumajandustootjale kogusummas 137,4 miljonit eurot. Käesoleva aasta novembrikuus avatava taotlusvooru eelarve on üle 20 miljoni euro.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga.
