1. Avaleht
  2. Tunnustus
  3. Põltsamaa aukodanik Margi Ein: ma olen oma kodulinna armunud
Põltsamaa aukodanik Margi Ein: ma olen oma kodulinna armunud

Põltsamaa aukodanik Margi Ein: ma olen oma kodulinna armunud

Margi Ein Foto: Toomas Reinpõld
Margi Ein
Foto: Toomas Reinpõld

Põltsamaal sündinud ja kasvanud ning siia rohkesti oma energiat panustanud Margi Ein tunneb, et selle linna aura on lausa tema jaoks loodud. Põltsamaalt eemal on Margi olnud vaid Tallinna Polütehnilises Instituudis ehituserialal õppides ja aastail 2003 –2007 Riigikogus töötades. Ajast, mil Margi Ein oli Põltsamaa linnapea, meenuvad paljudele korrastatud haljasalad, keset linna rajatud Roosisaar, renoveeritud kultuurimaja, iseäranis aga tipptasemel Eesti ja välisriikide esinejatega kontserdid ajaloolises lossihoovis.

Margi Ein on olnud ka Põltsamaa linnavolikogu esimees, praegu juhib ta linnavolikogus arendus- ja ettevõtluskomisjoni ning töötab Põltsamaa vallavalitsuses ehitusnõunikuna.

Eesti Vabariigi 99. aastapäeva pidulikul tähistamisel 23. veebruaril tunnustavad Margi Eina kodulinna kõrgeima tunnustusega Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ja linnavolikogu esimees Andres Vään ning kuulutavad ta Põltsamaa aukodanikuks.

Margi Ein kaevanduses
Margi Ein kaevanduses

Aukodanikuks saamine teeb tänavuse iseseisvuspäeva teie jaoks eriliseks. Kuidas seekord Eesti Vabariigi aastapäeva tähistate?

24. veebruari hommikul olen telerist vaadanud Eesti lipu heiskamist Pika Hermanni torni. Tavaks on külastada ka jumalateenistust Põltsamaa Niguliste kirikus ja osaleda mälestusminutitel Vabadussõjas langenute mälestussamba juures.

Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi kõnest loodan kuulda rohkesti sisukaid mõtteid. Mul on hea meel, et Eestil on nüüd naispresident. Üldse on maailmas 12 riiki, kus on presidendiks naine.

Aukodanikuks saamist tähistame pereringis. Tallinnast tuleb koos oma perega külla tütar, kindlasti on vanaema jaoks üllatus lastelastel, tublidel koolitüdrukutel Annabelil ja Meribelil .

Eelmisel aastal möödus kakskümmend aastat teie valimisest Põltsamaa linnapeaks. Milline oli see aeg võrreldes praegusega?

Väikelinnades oli palju muresid: suur tööpuudus, finantside nappus hoonete kütmiseks. Hakati otsima võimalusi üleminekuks kohalikule küttele. Majanduslikult ja sotsiaalselt keerulisele perioodile vaatamata hakkasin koos oma meeskonnaga tegelema kodulinna kaunimaks muutmise ja kultuurielu edendamisega. Põltsamaa roosiaia tänuväärsel kaasabil sai kesklinn Roosisaare. Põltsamaa linna haljastuse arendamise eest suurim tänu Inge Angerjasele.

Margi Ein ja Tõnis Mägi
Margi Ein ja Tõnis Mägi

Meenutame kontserte Põltsamaa lossihoovis, kuhu kogunes tuhandeid pealtvaatajaid ja kuulajaid.

Minu mäletamist mööda oli publikurekord kontserdil “Sada mustlasviiuldajat“. Populaarsed olid ka kontserdid Andrew Lloyd Webberi loomingust ja trompetivirtuoosi Sergei Nakarjakoviga, dirigeerimas armastatud Eri Klas. Meelde on jäänud rahvusooperi Estonia vabaõhuetendused „Carmen“, „Nabucco“ ja „Don Carlos“.

2003. aastal valiti teid ligi 1900 häälega Eestimaa Rahvaliidu nimekirjas Riigikogusse. Millega on toonane parlamendikoosseis end Eesti ajalukku talletanud?

Sellesse Riigikogu koosseisu kuulus rohkesti omavalitsustöötajaid. Küllap soosis see põhjalikumat keskendumist regionaalteemadesse, mida reguleeriti ka seadusandlusega. Kuulusin Riigikogu sotsiaalkomisjoni, olin ka korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni esimees.

Milles seisnebteie arvates Põltsamaa võlu?

Siinses koduses tundes, kaunis looduses, paljudes sõprades, heades tuttavates. Meil on suuresti oma eelistuste järgi ja põhiliselt oma kätega ehitatud kodumaja. Vabal ajal õmblen või koon mõnegi riideeseme. Sportlikuks harrastuseks on kepikõnd. Vajaliku tagala eest olen tänulik perele, iseäranis abikaasa Ainile, kellega elatud koos üle neljakümne aasta.

Mida toob teie kodupaigale haldusreform, mille käigus moodustatakse Põltsamaa vald, kuhu kuulub ka tänane Põltsamaa linn?

Meie kandi omavalitsused – Põltsamaa linn, Põltsamaa vald, Pajusi vald ja Puurmani vald – on nn projekti „4P“ raames aastaid koostööd teinud. Nendest omavalitsustest loodavas Põltsamaa vallas on veidi alla 11 000 elaniku. Mis tulevikku puutub, on kõige olulisem aga omavalitsuse ülesannete täpne kindlaksmääramine ja riigipoolne rahastamine. Loodame, et praegune valitsus suudab seda teha. Positiivselt mõtleva inimesena usun, et suuremas omavalitsuses on eeldused elu paremaks muutmisel paremad.

Jaan-Ivo Lukas

Head Uudised GoodNews