Presidendi vastuvõtul roosiaias sai nautida Eesti kunstniku mõtlemapanevaid dekoratsioone
Roosiaia kujunduse tegi sel aastal kunstnik Edith Kalson, kelle pseudolooduslik huntide installatsioon oli läbi huumori nii viide koroonaajastu ühele sümbolile “loomad linnas”, kui ka tõsisele teemale, kuhu peab minema metsloom, kui tal pole enam kuhugi minna. Kuhu peab minema inimene, kelle pole enam kodu? See oli ka kutse mõistmisele ja empaatiale ja koostööle.
Roosiaias oli põõsaste ja puude vahel hundid ja lõke. Lõke on see, mille ümber tekivad ja arenevad kogukonnad. Seda nii ürgajal kui ka tänapäeval. Lõke on soojus- ja valgusallikas, mille ääres erinevad inimesed istuvad ning arutavad, peegeldavad, laulavad, räägivad lugusi.
Eesti rahvusloom hunt on aga puutumatu ja metsiku looduse sümbol. Ta on universaalne tervikliku ökosüsteemi indikaatorliik, kuna mõõdab metsa tervist ja peegeldab inimeste arusaama looduse terviklikkusest.
Kui hunt kõhutäitmise eesmärgil on sattunud inimasustusele lähedale on see märk sellest, et hundikari ei funktsioneeri normaalselt st. et kas neid on liiga väheks kütitud, kas neil pole enam metsa, kus elada või näiteks pole neil toitu mida küttida.
Hundid on äärmiselt intelligentsed ja lähemal vaatlusel on nad inimestele sarnasemad kui oskaks arvata. Nii nagu inimeselegi on huntide jaoks kõige tähtsam pere: iga karjaliige on tähtis, karjaliikmete sidemed on ülimalt tugevad ning igaüht leinatakse kaotuse korral.
