President Alar Karis Berliini rahukonverentsil: kriisidest küllastunud olukord annab võimaluste akna ÜRO reformimiseks
„Just praegu, kui maailma raputab nii palju eri konflikte, on avanenud võimaluste aken ÜRO reformimiseks, sest ootused organisatsioonile on suured,“ ütles president Alar Karis Berliini Humboldti Foorumis toimunud kõrgetasemelisel konverentsil, kus käsitleti rahu saavutamise võimalusi maailma kriisikolletes.
„Eestil — riigil, mida on okupeeritud — on ehk lihtsam selgitada rahvusvahelisele kogukonnale, miks ÜRO peaks tõhusamalt toimima. Kriiside lahendamiseks on kindlasti vaja rohkem suhelda ka globaalsete partneritega, sest kõik sõjad ja konfliktid omavad laiaulatuslikku rahvusvahelist mõju,“ rõhutas Eesti riigipea.
Kriiside lahendamiseks on kindlasti vaja rohkem suhelda ka globaalsete partneritega, sest kõik sõjad ja konfliktid omavad laiaulatuslikku rahvusvahelist mõju.
Koos president Karisega osalesid arutelus Müncheni julgeolekukonverentsi juht Christoph Heusgen, Filipiinide rahuläbirääkija Miriam Coronel Ferrer ja Anka Feldhusen Saksa välisministeeriumist, modereeris tuntud Briti ajakirjanik Femi Oke.
Eesti riigipea juhtis üritusel tähelepanu ÜRO Harta sättele, mis ütleb, et ÜRO julgeolekunõukogus peab hääletamisest loobuma konfliktis osalev riik. „Venemaa eirab seda põhimõtet. Vaja on mõelda, kuidas ÜRO peaassamblee ja julgeolekunõukogu tööd reformida selliselt, et organisatsioon tervikuna vastaks muutunud maailma oludele,“ märkis president Karis.
Vaja on mõelda, kuidas ÜRO peaassamblee ja julgeolekunõukogu tööd reformida selliselt, et organisatsioon tervikuna vastaks muutunud maailma oludele.
Eesti riigipea ütles konverentsil, et Ukraina sõda on tekitanud olukorra, milles peame tegema kõik, mis võimalik, et agressori tagasilöömisega pääseks ka maksvusele ÜRO Harta põhimõtted.
President Karis rõhutas, et kui lõpuks jõutakse rahukokkulepeteni, tuleb tagada nende kestvus. Ta tõi näiteid Venemaaga saavutatud kokkulepetest, mida viimane lihtsalt eirab. „Euroopas rahu saavutamiseks on oluline meie ühise heidutuse ja kaitsevõime tugevdamine,“ ütles Eesti riigipea.
