President Alar Karis: Eesti saab teaduse ja tehnoloogia toel kujundada Arktika tulevikku ning toetada põlisrahvaid
President Alar Karis tutvustas Reykjavikis Arktika assambleel Eesti võimalusi Arktika tuleviku kujundamisel. Ta märkis, et uued tehnoloogiad pakuvad võimalusi hajaasustusega piirkondadele. „Eesti digiühiskonna tuumaks on olnud vajalike teenuste pakkumine ka kõige kaugemate piirkondade elanikele. Samamoodi saaksime ka Arktika kaugete kogukondadele pakkuda kasvõi digiõppe võimalusi, digitaalseid patsiendiplatvorme, erinevaid osalusdemokraatia lahendusi,“ selgitas president Karis.
Eesti riigipea rõhutas, et põlisrahvaste hääl Arktika tuleviku kujundamisel võiks senisest märksa mõjusam olla ning et Eestil on head eeldused ja valmisolek sellele kaasa aidata. „Me ei seo Arktika saatust vastupidiselt mõne suurriigiga oma majandushuvide või geopoliitikaga. Pigem saame kinnitada, et Arktikat on meie geenides ja soomeugri juured seovad meid Arktika põlisrahvastega, “ selgitas president Karis.
Riigipea selgitas, et Eesti teadlased on juba mitme põlvkonna vältel pühendunud põhjarahvaste keele, kultuuri ja eluolu ulatuslikule uurimisele. Hiljem on aga lisandunud teiste teadusharude, sealhulgas geeniteaduse vaade ja nõnda asub Eestis ka suurim Siberi põlisrahvaid hõlmav geenipank.
Puudutades Arktikas avalduvaid keskkonnamuutusi, mis kliimamuutustele kõikjal maailmas annavad murettekitava hoo, tõstis Eesti riigipea esile rahvusvahelise teaduskoostöö rolli, milles Eestil on oma osa. „Et Arktika eest seista, tuleb koguda märksa rohkem andmeid kõigi muutuste kohta, mis Arktikat puudutavad. Nõnda saame tegelda peamiselt just põhjustega ja mitte üksnes lõputult hoogustuvate tagajärgedega, mida ohtlikud muutused loodukeskkonnas toovad rahvusvahelisele kogukonnale,“ lausus president Karis.
Kõneldes Venemaa agressioonisõjast rõhutas riigipea, et meie kõigi huvides on hoida Arktikat pingetest vaba piirkonnana, kus rahvusvahelist õigust peetakse ülimuslikuks ja kus arengut määrab rahumeelne teaduslik vaade. Ühes sõjaga kuulutab Venemaa oma õigust saavutada täielik kontroll seniste ning ka uute transpordiühenduste üle, mis kliimamuutustega Arktikas on tekkimas. „Katsed monopoliseerida Põhja mereteed on märk sellest samast ideoloogiast, mille tunnistajaks oleme praegu Ukrainas. Need on märgid, mis viitavad soovile domineerida, laieneda ja kontrollida ning mis viitavad kokkulepitud põhimõtete räigele eiramisele,“ rõhutas president Karis.
- Arktika assamblee arutelupaneelis osalesid ka Islandi peaminister Katrin Jakobsdóttir, Kanada kindralkuberner Mary Simon, Norra kroonprints Haakon ja Gröönimaa peaminister Múte B. Egede.
