President Ilves Slovakkia riigipeale: me ei ole enam enda tuleviku suhtes kartlikud ja sissepoole pööratud, vaid avatud maailmale ja selles maailmas osalejad
Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei
President Toomas Hendrik Ilves, kes andis Eestisse riigivisiidile saabunud Slovakkia presidendi Andrej Kiska auks eile õhtusöögi, meenutas lauakõnes, et külalise üheks lemmikaineks koolis oli matemaatika ning seda, et ta ka ise on järjekindlalt rõhutanud reaalainete õpetamise ja õppimise tähtusust.
„Miks ma räägin sel pidulikul õhtusöögil matemaatikast? Põhjus on tegelikult ilmne, sest Teie riigivisiidi üheks läbivaks teemaks on infotehnoloogia areng ja idufirmad. Väikeste, kui tegusate riikidena teame me mõlemad, kui oluline on tänapäevase, tulevikku vaatava ühiskonna ja kaasaegse majanduse arendamine ning kuidas see kõik on lahutamatult seotud tehnoloogia ja innovatsiooniga,“ pöördus president Ilves Slovakkia riigipea poole.
Kui me räägiksime vaid majanduse edendamisest, siis me kitsendaksime ebaõiglaselt oma silmapiiri. Meil tuleb rääkida ühiskonna ja riigi kaasajastamisest, rõhutas Eesti riigipea. Erinevad infotehnoloogia-alased lahendused aitavad kodanikel senisest paremini ja kiiremalt suhelda riigiga, need toovad riigi inimesele lähemale ja aitavad vabaneda liigselt koormavast bürokraatiast. Eesti ja Slovakkia on kogenud ja tegutsevad selle nimel, et riigi suhe oma inimestega oleks inimlikum ja me mõlemad mõistame siin infotehnoloogia võimalusi.
Meie kahe maa ajaloos on ühendavaks jooneks ärkamisajal alguse saanud oma keele eest seismine ning oma keel oli rahva olemuse kandjaks ajal, kui meil ei olnud veel oma riiki, ütles Eesti riigipea.
Tema sõnul aitab see minevik meil mõtestada tänapäeva kahel viisil: „Ka 21. sajandil seisame me kogu oma rahva jõu ja südikusega enda rahvuslike huvide eest. Aga me ei ole enam enda tuleviku suhtes kartlik ja sissepoole pööratud ühiskond, vaid meid iseloomustab avatus maailmale ning selles maailmas osalemine, kaasa rääkimine.“
Kuulumine Euroopa Liitu ja NATO-sse kui solidaarsusel ja ühistel väärtustel tuginevatesse mõjukatesse ja edukatesse organisatsioonidesse lisab meile kaalu ja suurust, ütles president Ilves.
„Siit edasi on meie valik, kuidas me oskame seda kasutada ning et me end ise pisemaks ei muuda. Näiteks kui hülgaksime solidaarsuse kui väärtuse, mis on eriliselt vajalik pagulaskriisiga toimetulekul. See kriis on kogu Euroopa Liidu tugevuse proov,“ rääkis Eesti riigipea, kinnitades: „Me ei hülga solidaarsust, sest meis on vastutustunne Euroopa ees ning mõistmine, et tänane solidaarsus nn lõunariikidega annab solidaarsust ka siis, kui seda peaksid vajama Kesk- ja Ida-Euroopa maad.“
Eesti ja Slovakkia on juba kogenud seda solidaarsust siis, kui NATO võttis meid liitlaste sekka ning siis, kui Euroopa Liit võttis meid enda liikmesmaade sekka, ütles president Ilves.
Kõneldes Eesti-Slovakkia kahepoolsetest suhetest rõhutas ta poliitiliste sidemete kõrval inimlikku läbikäimist, millesse mahub meie teadlaste pikaajaline ja tipptasemel koostöö reaalteaduste vallas, aga samuti näiteks Eesti vaimse pealinna Tartu kooliõpilaste iga-aastane reis eksliibrisekonkursile Slovakkias.
„See inimlik tasand on aluspinnaks, millelt lähtuvad ka meie riikide – Euroopa Liidu liikmesmaade ja NATO liitlaste – ühised huvid,“ rõhutas president Ilves.
