President Kaljulaid teaduspreemiate üleandmisel: teadlaste panus ühiskonda on praegu eriti tajutav
Meie teadlased paistavad rahvusvahelises võrdluses hästi silma, ent teaduse rahastamine on üle kahe korra napim kui tõhusaks edasiliikumiseks vaja. „Ometi on just praegu käes aeg, kus teadlaste panust ühiskonda eriti tajume,“ ütles riigipea presidendi kultuurirahastu teaduspreemiate üleandmisel.
Meie teadlased paistavad eriti Eesti rahvaarvu arvesse võttes rahvusvahelistes võrdlustes vägagi hästi välja, kuid see ei tähenda riigipea hinnangul, et Eestis oleks piisavalt palju teadlasi ja teadust. „Kui Soome ja Rootsi olid nii rikkad kui meie täna, panustasid nad koos erasektoriga teadusesse 3 protsendi ümber SKT-st, Eestis on see veidi alla 1,3 protsendi. Kui me ei suuda teaduse rahastamist parandada, siis on jätkuv areng kõike muud kui enesestmõistetav,“ selgitas president Kaljulaid.
Noore teadlase preemia pälvis loomaökoloog Tuul Sepp ja noore IT-teadlase preemia bioinformaatik Kaur Alasoo. Konkurss oli tänavu tihe ja näitas 23 kandidaadiga rõõmustavat pilti teadlaste nooremast põlvest ning tulevikutegijatest. „Mõlemad seekordsed laureaadid on alustanud Tartu Ülikoolist, aga jätkanud teistes maailma tippülikoolides, loonud siin oma rahvusvahelised uurimisrühmad ja nõnda otsimas ning leidmas vastuseid kaasaja põletavatele küsimustele. Mõlema kohta on hulk tsiteeritavaid ja silmapaistvaid teadusartikleid, aga nad on ka aktiivsed teadustöö tutvustamisel laiema tarbe meedias,“ lisas riigipea.
Noore teadlase preemia laureaat Tuul Sepp on Tartu Ülikooli loomaökoloogia teadur, kelle teadustöö põhisuunad on vananemise bioloogia ning inimtekkeliste keskkonnamuutuste mõju loomadele, sealhulgas linnakeskkonna ja vähi vahelised seosed lindudel ning kõige värskemalt merereostuse mõju kaladele, maailma ühel reostatumal merealal, Läänemeres. Selle tulemuseks on uued teadmised vähi evolutsioonist ning sellest, kui suurel määral ja mis hinnaga on meie kaaslased looduses võimelised inimtegevusega kohastuma. Ta on maailma mastaabis erakordselt produktiivne ja iseseisev noor teadlane, kes on avaldanud 35 kõrgetasemelist teadusartiklit rahvusvahelistes teadusajakirjades, mille tsiteeritavus ületab isegi mitmeid staažikaid professoreid.
Hiljuti veetis Sepp kaks aastat prestiižse Marie Sklodowska Curie grandi toel järeldoktorandina USA-s. 2019. aastal pälvis ta maineka L’Oréal Balticu “Naised teaduses” stipendiumi. Ta on Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige ja praegune asepresident. Ta on ka tuntud aktiivse teaduse populariseerijana ja avaldanud arvukalt populaarteaduslikke artikleid ja teaduslikku publitsistikat, pidanud ettekandeid koolides ja mujal väljaspool akadeemilist ringi ning osalenud raadio- ja telesaadetes.
Noore IT-teadlase preemia laureaat, Tartu Ülikooli bioinformaatika teadur Kaur Alasoo on suurepärane näide maailma eliitülikoolides haritud ning treenitud eesti teadlasest, kes on naasnud kodumaale, et siin oma teadussuunda üles ehitada. Ta on uue põlvkonna uurija, kelle tunnuseks on sügavus rohkem kui ühel alal. Tema teadustöö fookuses on ühiskonnale suurimat taaka tekitavad haigused, et saaksime paremini aru, mida haigusi põhjustavad geneetilised variandid inimese rakkudes teevad ning milliseid rakutüüpe ja kudesid mõjutavad. Selleks tegeleb ta nii uute arvutuslike analüüsimeetodite väljatöötamisega kui ka suuremahuliste andmestike analüüsimisega. Selle töö tulemusena on tuleviku terviseandmete analüüs ühtaegu maailmale avatud, et kõik riigid saaksid võrdselt panustada, kui ka privaatne, kus ükski patsient ei pea oma andmete pärast muretsema.
Kummagi preemia suuruseks on 5000 eurot ning need on mõeldud taotlemise hetkel 35-aastasele või nooremale inimesele, kes on saavutanud Eesti teadusvallas väljapaistvaid tulemusi. Noore teadlase preemiat rahastab Väino Kaldoja ja noore IT-teadlase preemiat Microsofti arenduskeskus Eestis.
