President Karis: julgeolekunõukogu on rahu tagajana abivajajaid alt vedanud ja vajab kiiret muutust
President Alar Karis rõhutas eile, 25. septembril New Yorgis ÜRO Julgeolekunõukogus rahuteemalisel avatud debatil, et Julgeolekunõukogu on rahu tagajana abivajajaid alt vedanud. Eesti riigipea kutsus ÜRO liikmeskonda nõudma reformi ja muutusi, mis aitaks ÜRO-l inimkonda kaitsta, mitte saata seda hukatusse.
„Aastakümneid oleme usaldanud ÜRO-le maailma kaitsmise ülesande, kuid praegune Julgeolekunõukogu ei suuda kaitsta neid, kes abi vajavad. Lubadus rahust – mis on selle organisatsiooni alus – jääb liiga paljudele kättesaamatuks. Ilma töökorras ÜRO-ta levib kaos,“ sõnas president Karis.
„Eriti valusalt ilmneb see Ukrainas, kus Julgeolekunõukogu alaline liige Venemaa rikub jultunult rahvusvahelist õigust, rünnates sihipäraselt tsiviilelanikke ja kriitilist taristut,“ lisas Eesti riigipea. „Agressioon, sõjakuriteod, laste sunniviisiline deporteerimine, genotsiid – Venemaa poliitiline juhtkond tuleb nende tegude eest vastutusele võtta. Kestvat rahu ei saa saavutada ilma õigluseta.“
Agressioon, sõjakuriteod, laste sunniviisiline deporteerimine, genotsiid – Venemaa poliitiline juhtkond tuleb nende tegude eest vastutusele võtta. Kestvat rahu ei saa saavutada ilma õigluseta.
President Karis rõhutas, et Venemaa ei saa olla osa rahvusvahelisest otsustusprotsessist, kui ta rikub pidevalt ÜRO resolutsioone ja kasutab oma vetoõigust vastutuse vältimiseks. „Venemaa istub siinsamas Julgeolekunõukogu laua taga, samal ajal kui sõlmib relvatehinguid Iraani ja Põhja-Koreaga, mis rikuvad Julgeolekunõukogu enda resolutsioone, ning kuritarvitab oma vetoõigust, et vältida igasugust vastutust. Selline silmakirjalikkus nõrgestab selle organisatsiooni vundamenti. ÜRO põhikirja kaitsmise asemel Venemaa lihtsalt trambib sellel,“ sõnas Eesti riigipea.
Eesti riigipea kutsus ÜRO liikmeskonda parandama ÜRO ja Julgeolekunõukogu töömeetodeid, et nõukogu suudaks tõhusamalt lahendada 21. sajandi katsumusi, sealhulgas tegelda konfliktide, kliimamuutuste, küberjulgeoleku ja üleilmse ebavõrdsusega.
„Alustagem sellest, et kõik järgivad ÜRO põhikirja sätteid. Miks agressor hääletab resolutsioonide üle, mis käsitlevad tema enda agressiooni? See rikub ÜRO põhikirja kõige elementaarsemat loogikat – pakkuda erapooletust ja rahvusvahelist toetust konfliktide lahendamisel,“ lausus president Karis.
Tema sõnul toetab Eesti Prantsusmaa-Mehhiko algatust piirata vetoõiguse kasutamist ÜRO Julgeolekunõukogus. Samuti rõhutas riigipea vajadust tugevdada Peaassamblee volitusi.
„Eesti näeb ÜRO-d organisatsioonina, kus rahu, suveräänsuse ja inimõiguste põhimõtted ei ole pelgalt sõnad, vaid tegutsemise juhtmõtted,“ ütles president Karis. „Me peame kaitsma tsiviilelanikke, võtma agressorid vastutusele ja tagama õigusriigi põhimõtete järgimise. Me võlgneme selle miljonitele inimestele, kes kannatavad sõjatsoonides, ja samuti tulevastele põlvkondadele. Peame olema juhid, kes tunnistavad raskeid tõdesid ja viivad ÜRO organisatsiooni sinna, kus ta peab olema – rahvusvahelise stabiilsuse ja julgeoleku tagamise südamikus,“ lõpetas president Karis oma sõnavõtu üleskutsega maailmaliidritele.
