President Karis Küprose Ülikoolis: 20 aastat ELis on meid teinud tugevaks ja palju lähedasemaks

„Eesti ja Küpros liitusid samaaegselt Euroopa Liiduga. Need 20 aastat ELis on meid teinud tugevaks ja palju lähedasemaks. Oleme teinud koostööd ja üksteist toetanud erinevates ettevõtmistes ja oleme näinud, et meie otsustavus ja ühtsus viivad meid edasi. Iga laienemine on teinud ka Liidu tugevamaks ja suuremaks. Meie, eurooplased, oleme mõnes mõttes erinevad, kuid see just lähendab üksteisele. See on Euroopa eesmärk. See ongi Euroopa,“ rääkis president Alar Karis Küprose Ülikoolis ettekannet pidades.

„Kultuuride ja tsivilisatsioonide ristumiskohas olevate riikidena teavad Eesti ja Küpros, et reeglitel põhinev rahvusvaheline kord on väikerahvaste kindlustuspoliis. Meie koostöö Küprosega rahu ja stabiilsuse toetamisel Euroopas ja laiemaltki jätkub,“ sõnas riigipea Küprose Ülikoolis.

Kultuuride ja tsivilisatsioonide ristumiskohas olevate riikidena teavad Eesti ja Küpros, et reeglitel põhinev rahvusvaheline kord on väikerahvaste kindlustuspoliis.

President Karis rääkis kõnes ka Eestist kui digitaliseerimise ja ükssarvikute maast ning keskendus rahvusvaheliste julgeolekuprobleemidele Euroopas ja selle naabruses.

„Näeme sõdadest, konfliktidest ja pingetest lõhestatud maailma. Euroopas on käimas sõda, mille vallandas Venemaa agressioon Ukraina vastu. Me kõik oleme sellest ühel või teisel moel puudutatud. Sõjaline konflikt Lähis-Idas lisab Vahemere idaosale veel ühe ebakindluse kihi,“ sõnas president Karis.

Tema sõnul on vaja seista vastu mistahes katsetele rahvusvahelise korra lammutamiseks. „Meile – Eestile ja Küprosele – võimaldavad meie minevik ja olevik mõista suveräänsuse ja sõltumatuse ning inimõiguste austamise põhimõtete tähtsust. Me peame jääma ühtseks, julgeks ja sihikindlaks demokraatlike põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse järgimisel,“ ütles president Karis.

Vabariigi President rääkis ka vajadusest reformida ÜRO Julgeolekunõukogu, kuna maailm vajab toimivat tuge institutsioonilt, mis suudaks usaldusväärselt tagada rahu ja julgeoleku igale riigile. „Peame kõik selle saavutamiseks andma oma panuse. Vetoõiguse kuritarvitamine halvab ÜRO Julgeolekunõukogus nõukogu tööd liiga tihti.“

Vetoõiguse kuritarvitamine halvab ÜRO Julgeolekunõukogus nõukogu tööd liiga tihti.

Hea haridus ja teadusele tuginemine on president Karise sõnul alus paremale tulevikule. „Seetõttu kutsun kõiki riike andma oma panust Ukraina teaduse ülesehitamiseks ja aitama sealseid teaduskeskusi ja ülikoole ning endiselt raketirünnakute all töötavaid vapraid teadlasi, professoreid ja õpetajaid, aga ka nende võõrsile põgenenud kolleege,“ ütles president Karis. „Toetustega ja koostööprojektide käivitamisega saame aidata Ukraina haridus- ja teadusringkondadel ellu jääda ning hoida või taastada oma tipptase,“ rõhutas Eesti riigipea rahvusvahelise toe olulisust.

Hiljutise UNESCO raporti kohaselt on enam kui 10 000 Ukraina teadlast sunnitud kodumaalt lahkuma või Ukrainas ümber asuma. Peaaegu 1500 ülikooli- ja teadushoonet on Venemaa agressioonisõjas kannatada saanud või hävinud ning avaliku teadustaristu taastamise maksumuseks hinnatakse 1,26 miljardit dollarit.

• President Karis kohtub täna ÜRO eriesindaja ja rahuvalvejõudude juhiga Küprosel Colin Stewartiga ning külastab Kadunud isikute komiteed, mis tegeleb 50 aastat tagasi toimunud konfliktis hukkunute säilmete otsimise, tuvastamise ja lähedastele tagastamisega.
• Veel külastab Eesti riigipea Küprose Instituuti, mis on teadusliku ja tehnoloogilise suunitlusega mittetulunduslik uurimis- ja haridusasutus.
• Visiidi lõpus tutvub president Karis Küprose kriiside väljaõppekeskusega CYCLOPS (Cyprus Center for Land Open Seas and Port Security). See on Euroopas ainulaadne piirkondlik kriisiväljaõppekeskus, kus koolitatakse peamiselt piirkonnariikide eksperte piiri valvama, salakaupa avastama, bioloogilisi ja tuumarelvi tuvastama ning sadamate- ja merendusjulgeolekuga tegelema.