President Karis: sõjakuud Ukrainas sunnivad küsima, kas oleme eurooplastena teinud kõik, et Venemaa igas mõttes isoleerida
President Alar Karis arutas Kadriorus kohtumisel Kreeka presidendi Katerína Sakellaropoúlouga, kuidas üheskoos tugevdada Euroopa julgeolekut ja majanduslikku iseseisvust ning energiasõltumatust. „Peame olema veelgi ühtsemad Venemaa poliitilisel ja majanduslikul isoleerimisel, Euroopa julgeoleku ja energiasõltumatuse tugevdamisel,“ ütles Eesti riigipea.
„Mitu koletut sõjakuud Ukrainas sunnivad küsima, kas oleme eurooplastena teinud kõik, et Venemaa igas mõttes isoleerida. Euroopa ühistest väärtustest tulenevaid põhimõtteid ei saa vahetada argisest energiavajadusest tulenevate lihtsate lahenduste vastu, mis tähendavad kompromisse agressoriga,“ tähendas Eesti riigipea kohtumisele järgnenud pressikonverentsil. President Karis rõhutas, et nii kaua, kui jätkub sõda, on vaja sanktsioone otsustavalt karmistada. “Euroopa Liidu riikidena peame andma senisest veelgi selgemaid sõnumeid Vene gaasist ja naftast loobumisel. Euroopa energeetilist sõltumatust aitab tagada sihikindel liikumine taastuvenergia ja roheliste tehnoloogiate suunas. Rohepöörde kiirendamine energiaülemineku kaudu on meile julgeolekuküsimus,“ lisas Eesti riigipea.
President Karis rõhutas vajadust anda Ukrainale kandidaadi staatus Euroopa Liiduga liitumisprotsessi alustamiseks. „Loodame, et kõik liikmesriigid toetavad Ukrainale kandidaatriigi staatuse andmist. Ukrainlased on kõigiti näidanud, et on osa meie ühisest Euroopa perest, võideldes koletus sõjas jäägitult Euroopa põhiväärtuste eest. Just praegu vajab Ukraina lootust ja motivatsiooni,“ rõhutas president Karis ja lisas, et juba täna tuleb teha konkreetseid plaane sõjas laastatud Ukraina ülesehitamiseks.
Kuna Kreeka on aastaid vastu võtnud Vahemere rändeteedelt Euroopasse jõudnud pagulasi, Eesti aga viimastel kuudel Ukrainast saabuvaid sõjapõgenikke, siis mõistavad mõlemad riigid teineteise ees seisvaid proovikivisid. „Ukraina sõjapõgenike vastuvõtukoormus Eestis on nüüdseks üks Euroopa Liidu suuremaid. Eesti elanikud on näidanud üles kindlameelsust ja pühendumust Ukraina sõjapõgenike toetamisel. Euroopa Liidul oleks nüüd aeg mõelda suuremat koormust kandvate liikmesriikide täiendandavale rahastamisvõimalusele,“ sõnas riigipea.
Rääkides Eesti ja Kreeka kahepoolsest koostööst tõdes president Karis, et mereriigina on Eestil pakkuda tehnoloogilisi lahendusi navigatsiooniks ja logistikas. „Kogenud digiriigina oskame tagada küberruumi turvalisust, nii saame mõelda ühisele tegutsemisele ka mereküberturvalisuse valdkonnas,“ ütles president Karis. Ta kutsus Kreekat kaasa lööma Tehnikaülikooli ja Mereakadeemia merenduse küberturbe keskuse töös. Samuti toonitas riigipea Eesti soovi tihendada kahepoolseid majandussuhteid.
- President Katerína Sakellaropoúlou visiit märgib Eesti ja Kreeka vaheliste diplomaatiliste suhete tunnustamise 100. aastapäeva. Kreeka tunnustas Eesti Vabariiki 19. mail 1922.
