President Kersti Kaljulaid politseinikele: teie oletegi meie vabaduste ja meie vaba ühiskonna garandiks

„Politseitööd nähakse tihti justkui isikuvabaduste piirajana, riikliku suunajana.  Tõde on minu arvates tegelikult vastupidine – teie oletegi meie vabaduste ja meie vaba ühiskonna garandiks. Vabadusi ja oma õigusi tuleb meil kõigil kasutada teiste omi piiramata.

Just PPA töötajad on selle tunnetuse tabamisel meie kodanikele iga päev toeks,“ ütles president Kersti Kaljulaid reede õhtul Viljandis Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) aastapäeval kõneldes.

Riigipea sõnul tuleb inimeste turvatunne veendumusest, et politsei ja riik on nende jaoks häda korral olemas. „Kuid kui mõeldamatu ja irratsionaalne juhtub öise linnatänava asemel päise päeva ajal Tallinna kesklinnas, võib see hakata kiiresti kahanema. Tavaline inimene lihtsalt ohkab, maailm on liigestest lahti. Teile sellist filosoofilist võimalust ei anta,“ lisas president Kaljulaid.

Vabariigi President puudutas oma kõnes ka ID-kaardiga seonduvat. „Alates neist tundidest kaotab osa meist mõneks ajaks ligipääsu e-riigile. Ka seeläbi saab häiritud paljude inimeste turva- ja kindlustunne. Ja jällegi olete eesliinil koos muude ametnikega ka teie, et see kindlustunne taastada“ lausus riigipea.

President Kaljulaidi sõnul saab politsei peale loota, sest nad teevad oma tööd nii nagu sätestavad PPA põhiväärtused – ausalt, inimlikult ja targalt. „Te olete avatud ja ausad, rääkides karmidest valikutest elu ja surma vahel. Te olete inimlikud, kui hoiate kauem lahti oma teeninduspunkte.
Te olete targad, õppides vigadest, millede eest keegi ei ole kaitstud.“

AVALDAME PRESIDENDI TÄISPIKA KÕNE! 

Austatud siseminister ja peadirektor, head politseinikud, piirivalvurid!
Statistika näitab, et Eesti inimeste turvatunne ja usaldus politsei vastu pole kunagi olnud nii kõrge kui täna. Erinevalt 20 aasta tagusest ajast on Eestisse jäänud väga vähe selliseid paiku, kuhu tavaline seadusekuulekas inimene ei julgeks minna ilma, et ta peaks muretsema oma turvalisuse ja elu pärast. Paljuski on see kindlasti olnud ka ühiskondliku ja majandusliku arengu tulemus, kuid väga suur osa tänust selle eest, et Eesti on oma elanikele turvaline koht – kuulub teile.

Tänan teid, patrullpolitseinikud, ja teid, kriminaalpolitsei uurijad, ning teid, piirivalvurid, ka teid, abipolitseinikud ja migratsiooniametnikud! Ja muidugi tervitan siinkohal eraldi neid, kes täna ei saa siin olla, sest on täitmas oma teenistusülesandeid.

Inimeste turvatunne on väga olulises osas ajendatud veendumusest, et politsei – aga ka riik laiemalt – on häda korral alati nende jaoks olemas, oskab ja suudab abistada. Kui inimestel tekib mulje vastupidisest, võib turva- ja kindlustunne väga kiiresti hakata kahanema. Iga inimene tunneb hirmu ja tunneb abitust, kui ta ühtäkki mõistab, et mõeldamatu ja irratsionaalne võib meid tabada mitte öisel kõrvaltänaval, vaid päise päeva ajal Tallinna kesklinnas. Tavaline inimene lihtsalt ohkab selle peale: maailm on liigestest lahti. Teile sellist filosoofilist võimalust ei anta. Teie peate tegutsema ja tegutsete, et inimeste turvatunne jääks püsima.

Samamoodi jahmuvad meie inimesed äkitselt pärale jõudnud teadmisest, et varem teoreetiliseks riskiks nimetatu tähendab tegelikult väga paljude inimeste jaoks igapäevaselt tavapärase elektroonilise asjaajamise väga olulisi häireid. Alates neist tundidest kaotab osa meist mõneks ajaks ligipääsu e-riigile. Ka seeläbi saab häiritud paljude inimeste turva- ja kindlustunne. Ja jällegi olete eesliinil koos muude ametnikega ka teie, et see kindlustunne taastada.

Aga me võime teie peale loota, sest te saategi hakkama. Iga päev. Ka täna. Te teete oma tööd tõesti nii nagu sätestavad teie põhiväärtused – avatult, inimlikult ja targalt. Te olete avatud ja ausad, rääkides karmidest valikutest elu ja surma vahel. Te olete inimlikud, kui hoiate kauem lahti oma teeninduspunkte. Te olete targad, õppides vigadest, millede eest ei ole keegi kaitstud.

Ja ma väga palun – ärme eesti rahva teenimise tuhinas mingil juhul unusta olla inimlik ja toetav mitte ainult kaaskodanike, vaid ka iseenda ja oma kaasteenistujate vastu. Ma väga loodan, et meil on järjest paremad oskused toetada oma kolleege, kes on pidanud tegema keerulis valikuid. Neid valikuid, mida keegi ei taha teha, kuid teie peate tegema. Tavalisel inimesel võib olla tahe seda mõista, aga tegelikult mõistavad vaid omad, kui raske see tegelikult on.

Head kuulajad,

Ma tean, et teie organisatsiooni edu pole tulnud kergelt ja lihtsalt. Ma ei pea silmas ainult teie rasket tööd ja karmi reaalsust, millega peate paratamatult kokku puutuma. Mõtlen ka neile keerulistele reformidele ja muutustele, mida teie organisatsoon on viimase kümnekonna aasta jooksul läbi elanud või siis ellu viinud, sõltuvalt vaatenurgast. Need on ühel või teisel moel puudutanud enamikku teist.

Olen veendunud, et otsus ühendada omavahel erinevad politseistruktuurid, piirivalve ning kodakondsuse- ja migratsiooniamet, oli meie riigi väiksust ja piiratud ressursse arvestades väga õige.

Samuti on igati arusaadav ja isegi tavaline, et mitte ainult PPA, vaid enamus riigiasutusi ei saa riigieelarvest neid summasid, mida nad taotlevad. Aga hädaldamise asemel haarate te ise härjal sarvist, teete ilma ülaltpoolt etteütlemiseta ise vajalikke reforme, otsite säästukohti ning tagate kokkuvõttes kodanikele endiselt samal tasemel teenused, kuid märksa odavama hinna eest. Vajadusel algatate ise avalikke diskussioone selle üle, milliseid teenuseid riik tegelikult peaks kodanikele pakkuma. Just seda on PPA viimastel aastatel teinud, just seda on teie peadirektor Elmar Vaher teinud. Aitäh, Elmar!

Me ülejäänud peame aga aru saama, et sellel pideval optimeerimisel, lihvimisel, suurema efektiivsuse otsimisel on omad piirid ja et sellega kaasnevad ka riskid. Viimase 10 aasta jooksul pole vähenenud mitte ainult Politsei- ja piirivalveameti tugitöötajate arv – mis ongi normaalne ühendasutuste loomisel – vaid umbes 1000 võrra on vähem ka politseinikke, kes igapäevaselt tänavatel patrullivad. Veelkord – ega pelgalt palgal olevate inimeste arv pole iseenesest mingi näitaja, ning kuritegevuse arvnäitajad ja inimeste suurenenud turvatunne kinnitavad, et muudatused on olnud mõistlikud. Kuid optimeerimist ei saa jätkata igavesti. Ühel hetkel tuleb langetada teadlik valik selle vahel, kas siiski investeerida lisaraha politseinike arvukusse ja palkadesse. Või sama teadlikult hakata vähendama teenuste mahtu ja kvaliteeti. Ehk inimkeeli, kui ruttu siis ikkagi jõuab politseinik abivajajani, ja kui hästi on ta oma ülesannete täitmiseks ettevalmistatud, varustatud ja motiveeritud.

Minu arvates näitab inimeste nõudlikkus meie politsei reageerimiskiiruse suhtes, aga ka nende kõrge usaldus politseiametnike vastu seda, et Eesti inimene tegelikult ei taha, et politseid oleks näha vähem. Muidugi, mitte keegi ei taha näha politseinikku siis, kui kõik sujub. Eriti kui sujub veidi kiireminigi kui sajaga. Aga elu suurte katsumuste korral kõik muutub. Ja muutub hetkega.

Head korrakaitsjad,

Sisejulgeoleku valdkonda ja politseitööd käsitletakse tihti justkui isikuvabaduste piirajana, riikliku suunajana. Tõde on tegelikult täpselt vastupidine – teie olete meie vabaduste ja meie vaba ühiskonna garandiks. Vabadusi ja oma õigusi tuleb meil kõigil kasutada teiste omi piiramata. Just PPA töötajad on selle tunnetuse tabamisel meie kodanikele iga päev toeks. Hoidke üksteist, hoidke oma lähedasi, hoidke meie rahvast, ja hoidkem Eestit!