President Viljandimaa Vabadussamba taasavamisel: ärme lase pettumusel kasvada ja riigil triivima minna
Vabadussamba taasavamisel Viljandis meenutas president Alar Karis Eesti demokraatlikke valikuid. Nii oli ka Vabadussõja raskeil aastail: valiti ka Asutav Kogu, mis vaidluste ja eriarvamuste kiuste asus ehitama vaba riiki ning oldi ühel meelel selles, et ainult vaba Eesti tagab meie keele ja kultuuri, meie kestmise üle aegade.
„Peame seda meeles. Meie kestmine ja edenemine eeldab suuremat vastutust ja väärikust nendelt, kellele on usaldatud rohkem kanda. Vastupidi käitudes määrib see meie riigivõimu mainet meie oma inimeste seas. Õõnestab tasahilju meie riiki, vabadust ja demokraatlikku elukorraldust. Pettumus pettumuse ja nõutus nõutuse järel, nagu kivi kivi haaval võib lõpuks kokku kuhjata midagi, mis tõukab inimesi oma riigist eemale. Mitte oma maast ja rahvast, vaid oma riigist,“ ütles president Alar Karis.
Meie kestmine ja edenemine eeldab suuremat vastutust ja väärikust nendelt, kellele on usaldatud rohkem kanda.
Ta selgitas, et just Vabadussõjas langenute mälestussamba avamisel on õige koht seda meelde tuletada – nii Riigikogule, valitsusele, kohalikele omavalitustele kui ka riigipeale endale. „Ärme lase pettumusel kasvada ja riigil triivima minna,“ rõhutas riigipea.
President tõi ära ka Viljandi vabatahtlike pataljoni ülema Ants Kurvitsa kirjelduse noortest vabatahtlikest Vabadussõjas, märkides, et nad võitlesid oma inimõiguste ja vabaduse eest: „Need noorukesed koolipoisid äratasid laialdases massis usku, et meie võitlus ei ole surija viimane meeleheitlik katse, vaid elujõulise rahva väljaastumine oma inimõiguste ja vabaduse eest.“
- Vabadussammas avati Viljandis Vabaduse platsil samba algse asukoha lähedal. Monument taastati Amandus Adamsoni originaalkujude järgi. Nõukogude okupatsioonis purustatud samba taastamise mõte öeldi esmakordselt välja 1988. aastal.
