Professor Ülo Niinemets sai Euroopa Teadusnõukogu edasijõudnud teadlase grandi
Euroopa Teadusnõukogu avalikustas täna ERC Advanced Grants (edasijõudnud teadlaste toetuse) taotlusvooru tulemused. Toetuse saajate hulka kuulub ka maailma tippteadlaste hulka kuuluv Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia tenuuriprofessor akadeemik Ülo Niinemets.
Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, ERC) andis selles taotlusvoorus 281 juhtivale teadlasele üle Euroopa kokku 721 miljoni euro suuruse rahastuse. ERC edasijõudnud teadlaste toetuse konkurss on üks prestiižsemaid ja konkurentsitihedamaid rahastusskeeme Euroopa Liidus. See annab kogenud teadlastele võimaluse tegeleda ambitsioonikate ja huviäratavate projektidega, mis võivad viia oluliste teaduslike läbimurreteni. Uued toetused on osa Euroopa Liidu Horisondi programmist.
Professor Ülo Niinemetsa projekt „Enhanced productivity of resurrection photosynthetic organisms in a CO₂-richer future: tipping the global carbon and oxidant balance“ aitab mõista, millist rolli mängivad maakera süsinikubilansis samblad ja samblikud praegu ja tulevikus, kui atmosfääri süsihappegaasi (CO₂) sisaldus suureneb.
Niinemets kirjeldas, et taimed on senini sidunud ära suure osa inimtekkelisest süsihappegaasist, kuid juba on märke, et enamiku taimede süsinikusidumine hakkab küllastuma. „Kui see juhtub, hakkab süsihappegaasi kontsentratsioon õhus pidurdamatult kasvama,“ tõdes ta. Võrreldes teiste fotosünteesivate organismidega on aga samblad ja samblikud kõige kaugemal fotosünteesi CO₂-e küllastuspunktist. Nad on paljude koosluste süsinikubilansis suure osakaaluga, kuid alaesindatud globaalsetes sünikusidumise hinnangutes.
„Minu eesmärk on testida selle projektiga hüpteesi, et samblad ja samblikud on tuleviku maakera süsinikubilansi kaalukeeleks. Nende produktiivsus kasvab süsihappegaasi kontsentratsiooni kasvades ka veel siis, kui kõik teised fotosünteetilised organismid enam CO₂-e tõusu pidurdada ei suuda,“ selgitas Ülo Niinemets oma uurimuse eesmärki.
Niinemets hakkab seda projekti ellu viima koos oma töörühma ja mitmete koostööpartneritega. „Projekti tegevus toimub üle kogu maakera – uurime samblaid ja samblikke eri kontinentidel.“
Projekti tegevus toimub üle kogu maakera – uurime samblaid ja samblikke eri kontinentidel.
Seekordsed ERC Advanced Grandi saajad töötavad ülikoolides ja teaduskeskustes kahekümne kolmes Euroopa Liidu liikmesriigis ja assotsieerunud riigis, peamiselt Ühendkuningriigis (56 toetust), Saksamaal (35), Itaalias (25), Hollandis (24) ja Prantsusmaal (23). Võitjate seas on 45 sakslast, 37 itaallast, 26 britti ja 22 prantslast ning veel 28 erineva rahvuse teadlased.
Hinnanguliselt luuakse nende grantide abil toetusesaajate meeskondades umbes 2 700 töökohta. Ülo Niinemets ütles, et see grant annab talle võimaluse labori kaasajastamiseks ning loob mitmetele noortele võimaluse teha oma karjääris läbimurre tippteadusesse. „Lisaks praegustele töörühma liikmetele liitub töörühmaga kolm järeldoktorit ja viis doktoranti. See toetus näitab veelkord, et Eesti ökoloogia ja sealhulgas Eesti Maaülikool on maailma teaduse kõige teravamas tipus,“ tõdes professor Niinemets.
Euroopa Teadusnõukogu president professor Maria Leptin, kes viibis eelmisel nädalal ka visiidil Eestis, ütles, et suur osa toetuse saavast teedrajavast teadustööst aitab lahendada mõningaid meie aja kõige pakilisemaid väljakutseid – nii sotsiaalsetel, majanduslikel kui ka keskkonnaga seotud teemadel.
Uute toetuse saajate tööd hõlmavad väga erinevaid teemasid, alates päriliku rinnavähi ennetava vaktsiini arendamisest ja uurimistest, sellest, kuidas dieet ja liikumine mõjutavad vananemisega seotud ajurakke, kuni tehisintellektiga digitaalsete kaksikute loomise ja täiustamiseni, mis peegeldavad inimmõtlemist ja sotsiaalseid oskusi ning Jupiteri ja Saturni kuude peidetud ookeanide uurimiseni. Selle konkursi raames laekus 2 534 ettepanekut, mida hindasid rahvusvaheliselt tunnustatud teadlaste kogud. Rahastamiseks valiti ligi üheksateist protsenti laekunud ettepanekutest. Tutvu kõikide toetusesaajatega ERC kodulehel.
Eestis sai ERC Advanced Grandi lisaks professor Ülo Niinemetsale sel korral ka professor Leho Tedersoo Tartu Ülikoolist. Nad mõlemad on Eesti Maaülikooli juhitud teaduse tippkeskuse AgroCropFuture liikmed. Ülo Niinemets on ainus Eesti teadlane, kes on selle grandi pälvinud teist korda. Niinemets on ka Eesti mõjukaim teadlane: teadusportaal Research.com andmetel on tema teaduslik tegevus paigutanud ta kogu maailma taimeteaduse ja agronoomia valdkonna teadlaste hulgas ülikõrgele 18. kohale.
