Rahanduskomisjon arutas koos eelarvenõukoguga riigi rahanduse olukorda
Riigikogu rahanduskomisjoni tänasel kohtumisel eelarvenõukoguga oli keskne kõneaine majandusprognoos, riigieelarve strateegia, koroonakriisist tulenev eelarve suur defitsiit ja selle vähendamise perspektiiv.
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk tõdes, et eelarvedefitsiit on käesoleval aastal langenud tugevasti allapoole, mis ei ole ainult Eestit saatev suund, vaid see iseloomustab ka kõigi Euroopa Liidu riikide majandust. „Kui riigi eelarvestrateegia järgi on Eesti valitsussektori eelarvepuudujääk sellel aastal umbes 6,6 – 6,7 protsenti, siis edasine suund on viia selle järk-järgulisele vähendamisele, et aastaks 2024 oleks defitsiit ettenähtud normi piires,“ ütles Kokk. „Eesti riigivõlg on jätkuvalt ka järgmisel aastal Euroopa Liidu madalaim.
Eesti riigi võlataseme kasv on tingitud eelkõige riigipoolsest kriisiabist, millega toetati ja toetatakse kriisiajal meie ettevõtteid, inimesi ja kogu majandust.“ Kokk lisas, et valitsus ei ole seadnud arvulist eesmärki puudujäägi suurusele sel ja järgmisel aastal, mil eelarvereeglite järgimine on Euroopa Liidus ajutiselt peatatud.
Rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri nõustus eelarvenõukogu tähelepanekuga, et kaks asjaolu – oodatav küllaltki hea majanduskasv ja planeeritud eelarve puudujäägi suurenemine – ei lähe omavahel kokku ja on pretsedenditu käitumine. „Minu arvates on see väga vastutustundetu. Praeguses väga suures määramatuses peaks valitsus olema kindlasti oluliselt konservatiivsem ja jätma ruumi ka selleks, et asjad arenevad prognoositust oluliselt halvemini. Senine väike võlakoormus ei tähenda, et võiks ohjeldamatult üle oma võimete elada või et laenutingimused jäävadki sama soodsaks kui praegu,“ ütles Lauri.
Eelarvenõukogu esimehe Raul Eametsa hinnangul on tähtis, et ettevaates viiakse valitsussektori kulud paremasse kooskõlla oodatavate tuludega ja majanduse toetamine suuremahulise eelarvepuudujäägiga jääb vaid kriisiaja meetmeks. Laenurahaga jooksvate kulude katmine pole kriisijärgsel ajal otstarbekas ega pikaajaliselt jätkusuutlik.
