1. Avaleht
  2. Eesti elu
  3. Rahvusparlamentide fookuses on sooline võrdõiguslikkus
Rahvusparlamentide fookuses on sooline võrdõiguslikkus

Rahvusparlamentide fookuses on sooline võrdõiguslikkus

Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni liikmed võtavad osa IPU 145. assamblee tööst, kus peateemana on arutelu all sooline võrdõiguslikkus ja sootundlike parlamentide roll maailma jätkusuutlikumaks ja rahumeelsemaks muutmisel.

Riigikogu delegatsiooni juht Toomas Kivimägi ütleb oma sõnavõtus, et naiste suurem kaasatus rahvusparlamentides on igati asja- ja ajakohane teemapüstitus. Tema sõnul tuleb kaotada administratiivsed ja materiaalsed eelised ja takistused, mis loovad eeldused ebavõrdseks kohtlemiseks poliitikas, tööhõives või sotsiaalelus sõltuvalt soost. „Võrdõiguslikkuse tuhinas ei tohi unustada, et on valdkondi, kus ühiskonnale ja riigile on parima tulemuse nimel kasulikum meeste suurem osakaal, ja valdkondi, kus peaks jätma rohkem ruumi naistele. Ent kõigil peab olema võrdne võimalus konkureerida,“ toonitab Kivimägi.

Rahvusparlamentide liikmed saavad ülevaate ka IPU töörühma missioonist Kiievisse ja Moskvasse. Sõja rahumeelsele lahendamisele suunatud töörühm otsib võimalusi, kuidas parlamendid saavad aidata kaasa sõja lõppemisele Ukrainas. Lisaks kaalub assamblee, millised võimalused on parlamentidel tegeleda rahvusvahelise migratsiooniga ning kuidas peatada inimkaubandust ja inimõiguste rikkumisi. Käsitletakse ka kliimamuutustega seotud küsimusi.

Assamblee raames kogunevad kõik IPU põhikirjajärgsed organid, sealhulgas IPU nõukogu, alalised komiteed, parlamendiliikmete inimõiguste ja Lähis-Ida küsimuste komiteed, samuti naisparlamendiliikmete ja noorte parlamendiliikmete foorumid. Alalised komiteed esitavad assamblee täiskogule aruanded oma tööst ning täiskogu võtab vastu alaliste komiteede resolutsioonid ja lõppdokumendi üldise debati ehk võrdõiguslikkuse teemal.

Eestit esindavad 11.–15. oktoobrini Kigalis Rwandas toimuval Parlamentidevahelise Liidu assambleel IPU Eesti rühma juhatusse kuuluvad president Toomas Kivimägi ning asepresidendid Helle-Moonika HelmeHelmen Kütt ja Marika Tuus-Laul. Assambleel osaleb enam kui tuhat saadikut umbes 120 parlamendist.

  • Parlamentidevaheline Liit on maailma vanim ja suurim parlamente ühendav organisatsioon, mis loodi 1889. aastal ning koondab 178 liikmesriiki üle kogu maailma. Eesti kuulus liitu aastatel 1921–1940 ja taastas oma liikmesuse pärast taasiseseisvumist 1991. aastal.
Head Uudised GoodNews